“Akhe Usitjele Bona Izintwezi Zizokwenzeka Nini?” `Nginani Njalo

Transkript

“Akhe Usitjele Bona Izintwezi Zizokwenzeka Nini?” `Nginani Njalo
JU L AY I 1 5, 201 3
34567
IINHLOKO
EZIFUNDWAKO
SEPTEMBA 2-8
“Akhe Usitjele
Bona Izintwezi
Zizokwenzeka Nini?”
IKHASI 3 ˙ IINGOMA: 128, 101
SEPTEMBA 9-15
‘Nginani Njalo Bekube
Sikhathi Sokuphela’
IKHASI 9 ˙ IINGOMA: 30, 109
SEPTEMBA 16-22
Ukondla Abanengi
Ngezandla
Zabambalwa
IKHASI 15 ˙ IINGOMA: 108, 117
SEPTEMBA 23-29
‘Ngubani Inceku
Ethembekileko
Nehlakaniphileko?’
IKHASI 20 ˙ IINGOMA: 107, 116
IINHLOKO EZIFUNDWAKO
ˇ “Akhe Usitjele Bona Izintwezi Zizokwenzeka Nini?”
ˇ ‘Nginani Njalo Bekube Sikhathi Sokuphela’
ERWANDA
ISIGUBUZESO: Ukufakaza umuzi nomuzi eBukimba, eRunda, eRwanda
Iinhlokwezi ziqalise eengcenyeni zakaMatewu isahluko 24 no
25. Zitjengisa ukulungiswa kokuzwisisa kwethu iinkhathi zezenzakalo ezisesiphorofidweni sakaJesu esimalungana nemihla
yokuphela nezisemfanekiswenakhe wekoroyi nekhula. Godu iinhlokwezi zitjengisa bona umuntu ngamunye angazuza njani
ekukhanyiswenokhu.
Munye kwabane waboFakazi enarheni le uhlanganyela ekonzweni yokuphayona, bese kuthi inengi laboFakazi abatjhisekako benza ama-awara
ama-20 ekonzweni inyanga ngayinye
ˇ Ukondla Abanengi Ngezandla Zabambalwa
ˇ ‘Ngubani Inceku Ethembekileko
Nehlakaniphileko?’
Kungakhathaliseki bona unikela isiqubuthu ukudla ngokusimangaliso nofana wondla abalandeli bakhe ngokomoya, uJesu
walandela umtlhala—wondla abanengi ngezandla zabambalwa. Isihloko sokuthoma sikhuluma ngabambalwa abasebenzisako bona bondle abalandeli bakhe abazesiweko bangekhulu
lokuthoma. Isihloko sesibili sidemba umbuzo oqakathekileko
othi: Bobani abambalwaba uJesu abasebenzisako bona asondle namhlanjesi?
ABOFAKAZI
22 734
IIMFUNDO ZEBHAYIBHELI
52 123
EBEBAKHONA ESIKHUMBUZWENI NGO-2012
69 582
34567
Incwajana le ayithengiswa. Igadangiswe ngomnqopho
wefundo yeBhayibhili yephasi zombelele esekelwe ngeminikelo yokuzithandela. Ngaphandle kobana kutjengiswe ngenye indlela, imiTlolo yesiHebheru (iTastamende
eLidala) esetjenziswe encwajaneni le, ithethwe eBhayibhilini i-New World Translation of the Holy Scriptures
—With References, imiTlolo yesiGirigi (iTastamende eLitjha) ithethwe eBhayibhilini yesiNdebele.
OKHUNYE OKUKUMAGAZINI LO
26 Ilunga Elitjha LesiHlopha EsiBusako
27 Ukutjhisekela Ukukhonza UJehova—Kungakhathaliseki
Ukuthi Kuphi
32 “Qala Isithombe!”
July 15, 2013
Vol. 134, No. 14 Monthly and supplemental bimonthly editions NDEBELE
The Watchtower (ISSN 0043-1087) is published semimonthly by Watchtower Bible and Tract Society of
New York, Inc.; L. Weaver, Jr., President; G. F. Simonis,
Secretary-Treasurer; 25 Columbia Heights, Brooklyn,
NY 11201-2483, and by Watch Tower Bible and Tract
Society of South Africa NPC, 1 Robert Broom Drive East,
Rangeview, Krugersdorp, 1739. 5 2013 Watch Tower
Bible and Tract Society of Pennsylvania. All rights
reserved. Printed in South Africa.
“AKHE USITJELE
BONA IZINTWEZI
ZIZOKWENZEKA NINI?”
‘ Sizakuba yini isibonakaliso sokuza kwakho
nesesikhathi sokuphela?’—MAT. 24:3.
UNGAPHENDULA NJANI?
Ngikuphi ukukhambisana okukhona hlangana nokuzaliseka
okubili kwesiphorofido sakaJesu
okumalungana neenhlupheko
ezimbi?
IKONZO kaJesu yephasini besele izokuphela, begodu
abafundi bakhe bebanetjisakalo yokwazi ukuthi ingomuso libaphatheleni. Ngalokho emalangeni ambalwa ngaphambi kobana ahlongakale, abapostoli bakhe abane bambuza: ‘Izintwezi zizokwenzeka nini? Sizakuba yini isibonakaliso sokuza kwakho nesesikhathi sokuphela?’
(Mat. 24:3; Mar. 13:3) UJesu waphendula ngesiphorofido esinabileko, esitlolwe kuMatewu isahluko 24 no-25.
Esiphorofidweneso, uJesu wabikezela izenzakalo ezinengi ezitjhejekako. Amezwakhe aqakatheke khulu nakithi, ngombana nathi sinekareko evuthako yokwazi ukuthi ingomuso lisiphatheleni.
2 Njengombana iminyaka ikhamba, iinceku zakaJehova ngesizo lomthandazo bezisolo zisifundisisa isiphorofido sakaJesu esimalungana nemihla yokuphela. Zifuna
ilwazi elikhanyako malungana nesikhathi sokuzaliseka
kwamezwi kaJesu. Ukutjengisa bona ukuzwisisa kwethu
kukhanyiswe njani, akhe sicabangele imibuzo emithathu
ethi “nini.” ‘Iinhlupheko ezimbi’ zithoma nini? UJesu uzahlulela nini “izimvu neembuzi”? UJesu ‘uza’ namtjhana
ufika nini?—Mat. 24:21; 25:31-33.
IINHLUPHEKO EZIMBI ZITHOMA NINI?
Sekuminyaka eminengi sicabanga ukuthi iinhlupheko ezimbi zathoma ngo-1914 ngePi yePhasi I nokuthi uJehova ‘wanciphisa amalanga lawo’ nekuphela ipi ngo-1918
ukwenzela bona abaseleko babazesiweko bafumane ithuba lokutjhumayela iindaba ezimnandi eentjhabeni zoke.
(Mat. 24:21, 22) Ngemva kokuphela komsebenzi wokutjhumayela, umbuso kaSathana uzokutjhatjalaliswa.
Ngalokho, bekucatjangwa ukuthi iinhlupheko ezimbi zineengaba eentathu: Kuzokuba nesithomo (1914-1918), ii3
Umfanekiso wezimvu neembuzi
uwuthinta njani umbonwethu
ngomsebenzi wokutjhumayela?
KuMatewu isahluko 24 no-25,
ngisiphi isikhathi uJesu ebekaqalisele kiso nekakhuluma
ngokuza kwakhe?
1. Njengabapostoli, khuyini esinetjisakalo yokuyazi?
2. (a) Njengombana iminyaka ikhamba, ngiliphi ilwazi ebesisolo sifuna ukulikhanyiselwa? (b) Ngimiphi imibuzo emithathu esizoyicabangela?
3. Esikhathini esigadungileko, besisizwisisa njani isikhathi sokufika
kweenhlupheko ezimbi?
3
IINHLUPHEKO EZIMBI NANGEMVA KWAZO
AMALANGA
WOKUPHELA
IZEHLAKALO
EZIKHAMBISANAKO
ZANGEKHULU
LOKUTHOMA
I-United Nations (“isinyenyiso”) izokuhlasela
iSingabukrestu (“indawo ecwengileko”) nayo
yoke ikolo yamala (IsAm. 17:16-18)
UBUDE
UKUTJHATJALALISWA KWEKOLO YAMALA
Ibutho lamaRoma (“isinyenyiso”) lihlasela
iJerusalema netempeli lalo (“indawo
ecwengileko”)
“Endaweni ecwengileko
kujame isinyenyiso”
(Mat. 24:15, 16)
(Qala isigaba 6)
nhlupheko zithikaziseke (kusukela ngo-1918
kuya phambili), begodu ziphelele e-Arimagedoni.
4 Nokho, nesisihlolisisa ngokunabileko isiphorofido sakaJesu, silemuka ukuthi ingcenye yesiphorofido sakaJesu emalungana nemihla yokuphela izaliseka amahlandla amabili. (Mat. 24:4-22) Sazaliseka kokuthoma
eJudiya ngekhulu lokuthoma C.E., begodu sizaliseke ephasini loke namhlanjesi. Ukwazi
lokho kwenze izinto ezinengi zakhanya.[1]
5 Godu sazwisisa ukuthi ingcenye yokuthoma yeenhlupheko ezimbi azange ithome
ngo-1914. Kubayini sitjho njalo? Ngombana
isiphorofido seBhayibheli sembula ukuthi, iinhlupheko ezimbi zizokuthoma ngokuhlaselwa kwekolo yamala, ingasi ngepi hlangana
kweentjhaba. Ngalokho, izehlakalo ezitho4. Ngiliphi ilwazi elidosele ekuzwisiseni ngcono isiphorofido sakaJesu esimalungana nemihla yokuphela?
5. (a) Ngisiphi isikhathi esibudisi esithome ngo1914? (b) Isikhathi sokugandelelekeso sikhambisana
nasiphi isikhathi sangekhulu lokuthoma C.E.?
4
UJehova ‘uzokunciphisa’
ukuhlasela kwekolo yamala;
Abantu bakaZimu bazokuphuluswa
°
UKUZALISEKA
ESIKHATHINI SANJE
Ibutho lamaRoma linciphisa
ukuhlasela kwalo, amaKrestu
weJerusalema neJudiya abaleka
‘Kodwana ngebanga lalabo
abakhethiweko, amalanga lawo
azokuncitjhiswa’ (Mat. 24:22)
(Qala isigaba 7)
me ngo-1914 bezingasikuthoma kweenhlupheko ezimbi, kodwana ‘bezikuthoma kwemirhelo.’ (Mat. 24:8) “Imirhelo” ikhambisana nalokho okwenzeka eJerusalema neJudiya
kusukela ngo-33 C.E. kuya ku-66 C.E.
6 Khuyini ezokutjengisa ukuthoma kweenhlupheko ezimbi? UJesu wabikezela: “Lokha nanibona endaweni ecwengileko kujame isinyenyiso esibhubhisako, okuyinto eyakhulunywa mphorofidi uDanyela, ofundako
azwisise. AbaseJudiya ababalekele eentabeni.” (Mat. 24:15, 16) Ekuzalisekeni kokuthoma, ‘ukujama endaweni ecwengileko’ kwenzeka ngo-66 C.E. lokha ibutho lamaRoma
(“isinyenyiso”) lisahlela iJerusalema netempeli lalo (indawo amaJuda ebekayiqala
njengecwengileko). Ekuzalisekeni okukhulu, ‘ukujama’ kuzokwenzeka i-United Nations (“isinyenyiso” sanamhlanjesi) neyisahlela iSingabukrestu (eliyinto ecwengileko kwabanengi abathi bamaKrestu) nalo loke iBhabhele Elikhulu. Ukusahlelokho kuhlathulu6. Khuyini ezokutjengisa ukuthoma kweenhlupheko
ezimbi?
ISITHALASOKULINDA
UJesu uzokwahlulela
abantu bazo zoke iintjhaba
njengezimvu neembuzi
(Mat. 25:31-46)
(Qala iingaba 12, 13)
UJesu uzokubeka inceku
ethembekileko
nehlakaniphileko phezu
“kwepahlakhe yoke”
(Mat. 24:46, 47)
Ukutjhatjalaliswa kweentjhaba
(IsAm. 16:16)
(Qala isigaba 18)
°
OBUNGAZIWAKO
UKUKHAWULWA
I-ARIMAGEDONI
UKUBUSA KWAKAKRESTU KWEMINYAKA
EYIKULUNGWANA
KUYATHOMA
Ukutjhatjalaliswa
kweJerusalema
“Khonokho ngemva kweenhlupheko
zemihla leyo . . . ”
(Mat. 24:29-31)
(Qala isigaba 8)
lwe kusAmbulo 17:16-18. Lokho kuzokuba
kuthoma kweenhlupheko ezimbi.
7 UJesu wabikezela nokuthi: “Amalanga
lawo azokuncitjhiswa.” Ekuzalisekeni kokuthoma, lokho kwenzeka ngo-66 C.E. ibutho
lamaRoma ‘nelinciphisa’ ukusahlela kwalo.
Ngalokho, amaKrestu azesiweko eJerusalema neJudiya abaleka bona ‘asindiswe.’ (Funda uMatewu 24:22; Mal. 3:17) Nje-ke, singalindela bona kwenzekeni ngeenhlupheko ezimbi ezizako? UJehova ‘uzokunciphisa’ ukusahlela kwe-United Nations ikolo yamala, angavumeli bona ikolo yeqiniso
itjhatjalaliswe neyamala. Lokho kuzokuqinisekisa ukuthi abantu bakaZimu bayaphuluswa.
8 Kuzokwenzekani ngemva kokudlula
7. (a) Kwenzeka njani bona kube ‘nabasindiswako’
ngekhulu lokuthoma? (b) Singalindela bona kwenzekeni esikhathini esizako?
8. (a) Ngiziphi izenzakalo ezizokwenzeka ngemva
kokudlula kwengcenye yokuthoma yeenhlupheko ezimbi? (b) Pheze ilunga lamaswaphela labazi-144 000 lizowufumana nini umvuzo walo ezulwini? (Qala isilungelelo.)
JULAYI 15, 2013
kwengcenye yokuthoma yeenhlupheko ezimbi? Amezwi kaJesu atjengisa ukuthi kuzokuba nesikhathi esizokuraga bekube sekuthomeni kwe-Arimagedoni. Ngiziphi izenzakalo ezizokwenzeka hlangana nesikhatheso?
Ipendulo itlolwe kuHezekiyeli 38:14-16 noMatewu 24:29-31. (Funda.)[2] Ngemva kwalokho, sizokubona i-Arimagedoni, ivuthondaba yeenhlupheko ezimbi, ekhambisana nokutjhatjalaliswa kweJerusalema ngo-70 C.E.
(Mal. 4:1) Njengombana zizokufikelela ivuthondaba e-Arimagedoni, iinhlupheko ezimbi ezizako zizokuba sisenzakalo esihlukileko—‘esingalingani nalezo ezakhe zaba khona kusukela ekuthomeni kwephasi.’ (Mat.
24:21) Nasele zidlulile, ukuBusa kwakaKrestu kwemiNyaka eyiKulungwana kuzokuthoma.
9 Isiphorofidwesi esimalungana neenhlupheko ezimbi siyasiqinisa. Kubayini? Ngombana sisiqinisekisa ukuthi kungakhathali9. Isiphorofido sakaJesu malungana neenhlupheko
ezimbi sinamuphi umphumela ebantwini bakaJehova?
5
seki bona singaqalana nabuphi ubudisi, abantu bakaJehova, njengesiqhema, bazokuphuluka eenhluphekweni ezimbi. (IsAm.
7:9, 14) Ngaphezu kwakho koke, siyathaba
ngombana e-Arimagedoni, uJehova uzokulwela ubukhosi bakhe ahlanze nebizo lakhe
elicwengileko.—Rhu. 83:19 [83:18, NW]; Hez.
38:23.
UJESU UZAHLULELA NINI IZIMVU NEEMBUZI?
Nje cabangela isikhathi sokuzaliseka
kwenye ingcenye yesiphorofido sakaJesu
—umfanekiso wokwahlulelwa kwezimvu neembuzi. (Mat. 25:31-46) Ngokudlulileko, besicabanga ukuthi ukwahlulelwa kwabantu
bona bazizimvu namkha ziimbuzi kuzokwenzeka hlangana naso soke isikhathi semihla yokuphela kusukela ngo-1914 kuya phambili. Saphetha ngokuthi labo abala umlayezo womBuso begodu abahlongakala ngaphambi kokuthoma kweenhlupheko ezimbi bahlongakala baziimbuzi—banganalo ithemba
levuko.
11 Hlangana nabo-1990, ISithalasokulinda
sabuyekeza uMatewu 25:31, othi: “Mhlana iNdodana yoMuntu iza ngephazimulwayo iphekelelwa ziingilozi zayo zoke, izakuhlala esihlalweni sayo sobukhosi ephazimulweni yezulwini.” Kwavezwa bona uJesu waba
yiKosi yomBuso kaZimu ngo-1914, kodwana azange ‘ahlale esihlalweni sakhe esiphazimulako’ njengomahluleli wazo ‘zoke iintjhaba.’ (Mat. 25:32; madanisa noDanyela 7:13.)
Nanyana kunjalo, umfanekiso wezimvu neembuzi uhlathulula ngokuyihloko uJesu njengomaHluleli. (Funda uMatewu 25:31-34, 41,
46.) Njengombana uJesu bekangakabi ngumaHluleli weentjhaba zoke ngo-1914, ukwahlulela kwakhe abantu njengezimvu nofana iimbuzi bekungekhe kwathoma ngonyaka loyo.[3] Ngalokho, kuyokuthoma ninike ukwahlulela kwakaJesu?
10
10. Esikhathini esidlulileko, besisizwisisa njani isi-
khathi sokwahlulelwa kwezimvu neembuzi?
11. Kubayini ukwahlulelwa kwabantu kobana bazizi-
mvu nofana iimbuzi kungakathomi ngo-1914?
6
Isiphorofido sakaJesu malungana nemihla yokuphela siveza bonyana kuzabe kukokuthoma angumaHluleli weentjhaba zoke
ngemva kokurhayilwa kwekolo yamala. Njengombana kutjengiswe esigabeni-8, ezinye
izenzakalo ezizokwenzeka hlangana nesikhatheso zitlolwe kuMatewu 24:30, 31. Newuhlola amavesi lawo, uzokutjheja bona uJesu wabikezela izenzakalo ezifana nalezo ekukhulunywe ngazo emfanekisweni wezimvu
neembuzi. Ngokwesibonelo, iNdodana yoMuntu iza ngephazimulo neengilozi; zoke iintjhaba nemibuso ziyahlanganiswa; labo
abahlulelwe njengezimvu ‘baphakamisa iinhloko zabo’ ngombana balindelwe ‘kuphila okungapheliko.’[4] Labo abahlulelwe ngokuthi baziimbuzi ‘bazokulila’ batjheja bona
[‘ukutjhatjalaliswa kwaphakade,’ NW] kubalindile.—Mat. 25:31-33, 46.
13 Manje-ke, singaphetha ngokuthini?
UJesu uzokwahlulela abantu beentjhaba zoke njengezimvu nofana iimbuzi nakeza
hlangana neenhlupheko ezimbi. Ngalokho,
e-Arimagedoni, ivuthondaba leenhlupheko
ezimbi, abanjengeembuzi bazokurhayilwa
phakade. Ukuzwisisokhu kuyithinta njani
indlela esiqala ngayo ikonzwethu? Kusisiza
sibone ukuthi umsebenzethu wokutjhumayela uqakatheke kangangani. Bekube kulapho iinhlupheko ezimbi zithoma, abantu basesenesikhathi sokutjhentjha imicabangwabo bathome ukukhamba endleleni emkghotho ‘eya ekuphileni.’ (Mat. 7:13, 14) Liqiniso,
abantu nje bangatjengisa isimilo esinjengesezimvu nofana esinjengeseembuzi. Nanyana kunjalo, kufuze sikhumbule bona ukwahlulelwa kwamaswaphela kwalabo abazizimvu nalabo abaziimbuzi kwenzeka hlangana
neenhlupheko ezimbi. Ngalokho, sinesiza12
12. (a) UJesu uzokuthoma nini ukuba ngumaHluleli
weentjhaba zoke? (b) Zizenzakalo ziphi ezihlathululwe kuMatewu 24:30, 31 nakuMatewu 25:31-33, 46?
13. (a) UJesu uzobahlulela nini abantu bona bazizimvu nofana baziimbuzi? (b) Ukuzwisisa kwethoku kufuze kuyithinte njani indlela esiqala ngayo ikonzwethu?
ISITHALASOKULINDA
Bekuthome iinhlupheko ezimbi, abantu basesenethuba lokutjhentjha ukucabanga kwabo
(Qala isigaba 13)
thu esihle sokuragela phambili sinikela abantu abanengi ngendlela ekungakghonakala ngayo ithuba lokusabela emlayezweni womBuso.
UJESU UZA NOFANA UFIKA NINI?
Kghani ukusihlola ngokungeziweko isiphorofido sakaJesu kwembula bona kufuze
silungise ukuzwisisa kwethu isikhathi sezinye izenzakalo eziqakathekileko? Isiphorofidwesi ngokwaso sinikela ipendulo. Akhe sibone ukuthi njani.
15 Engcenyeni yesiphorofido sakhe esitlolwe kuMatewu 24:29-25:46, uJesu udzimelela ngokuyihloko kilokhu okuzokwenzeka hlangana nemihla yokuphela nahlangana
neenhlupheko ezimbi ezizako. Lapho,
uJesu uqalisela ‘ekuzeni,’ namtjhana ekufikeni kwakhe amahlandla abunane.[5] Malungana neenhlupheko ezimbi, uthi: “Zizakubona iNdodana yoMuntu isiza ngamafu.”
“Anazi bona iKosenu izakuza nini.” “Ngombana iNdodana yoMuntu izakufika ngesikhathi
eningakayilindeli ngaso.” Begodu emfanekisweni wezimvu neembuzi, uJesu wathi:
14
“INdodana yoMuntu isiza nangephazimulo.”
(Mat. 24:30, 42, 44; 25:31) Ngayinye yamahlandla amane la iqalisela ekuzeni kwakaKrestu
njengomaHluleli esikhathini esizako. Kukuphi esiphorofidweni sakaJesu lapho sifumana khona amahlandla amane aseleko?
16 Malungana nenceku ethembekileko nehlakaniphileko, uJesu uthi: “Kuzakuba kuhle encekwini leyo lokha umniniyo nafikako ayifumane isenza lokho.” Emfanekisweni
wamatlawu, uJesu uthi: “Kwathi nasesendleleni yokuyokuthenga amafutha lawo,
umyeni wafika [‘weza,’ Kingdom Interlinear].” Emfanekisweni wamatalende, uJesu
uthi: “Ngemva kwesikhathi eside ikosi yeensebenzi leyo yabuya.” Khona emfanekisweni loyo, ikosi ithi: “Bekuzakuthi nengibuyako ngiyifumane.” (Mat. 24:46; 25:10, 19, 27)
Amahlandla amane la aqalisele kisiphi isikhathi sokuza kwakaJesu?
17 Esikhathini esidlulileko, eencwadini zethu sathi amahlandla amane la wamaswaphela ahlobene nokuza nofana ukufika kwa16. Ukuza kwakaJesu kuvezwe kimiphi eminye imi-
tlolo?
14, 15. Ngimiphi imitlolo emine esebenza ekuzeni
17. Sathini malungana nokufika kwakaJesu ekukhu-
kwakaKrestu njengomaHluleli esikhathini esizako?
lunywe ngakho kuMatewu 24:46?
JULAYI 15, 2013
7
kaJesu ngo-1918. Ngokwesibonelo, cabanga
ngamezwi kaJesu malungana ‘nenceku ethembekileko nehlakaniphileko.’ (Funda uMatewu 24:45-47.) Sazwisisa bona ‘ukufika’
ekukhulunywe ngakho evesini 46 kukhambisana nesikhathi uJesu eza ngaso ukuzokuhlola ubujamo obungokomoya babazesiweko ngo-1918 begodu ukubekwa kwenceku
phezu kwayo yoke ipahla yeKosayo kwenzeka ngo-1919. (Mal. 3:1) Nanyana kunjalo, ukusicabangela ngokunabileko isiphorofido sakaJesu kutjengisa bona kutlhogeka
silungise indlela esisizwisisa ngayo isikhathi
okwenzeka ngaso ezinye iingcenye zesiphorofido sakaJesu. Kubayini kunjalo?
18 Emavesini asirholela kuMatewu 24:46,
ibizo elithi “ukufika” qobe liqalise esikhathini lokha uJesu nakazokukhupha isahlulelo hlangana neenhlupheko ezimbi. (Mat. 24:
46, 30, 42, 44) Begodu, njengombana sibonile esigabeni-12, ‘ukuza’ kwakaJesu okukhulunywe ngakho kuMatewu 25:31 kuqalisele
esikhathini esifanakweso sesahlulelo esisezako. Ngalokho kunetlha ukuphetha ngokuthi ukufika kwakaJesu azokubeka inceku
ethembekileko phezu kwayo yoke ipahlakhe, njengombana kutjhiwo kuMatewu 24:
46, 47, nakho kuqalisela ekuzeni kwakhe
esikhathini esizako, hlangana neenhlupheko ezimbi.[6] Kwamambala, ukusicabangela soke isiphorofido sakaJesu kwenza
18. Ukusicabangela soke isiphorofido sakaJesu kusi-
rholela kisiphi isiphetho ngokuza kwakhe?
kukhanye bona ihlandla ngalinye kwabunane amalungana nokuza kwakhe esisand’
ukukhuluma ngawo, lisebenza esikhathini
esizako sesahlulelo hlangana neenhlupheko
ezimbi.
19 Ekubuyekezeni, sifundeni? Ekuthomeni kwesihlokwesi, siphakamise imibuzo
emithathu ethi “nini.” Kokuthoma sicabangele bona iinhlupheko ezimbi azange zithome ngo-1914 kunalokho zizokuthoma lokha
i-United Nations isahlela iBhabhele Elikhulu. Ngemva kwalokho, sidembe bona kubayini ukwahlulela kwakaJesu izimvu neembuzi kungakathomi ngo-1914 kodwana
kuzokwenzeka hlangana neenhlupheko ezimbi. Emaswapheleni, sifunde bona kubayini ukufika kwakaJesu ukuzokubeka inceku ethembekileko phezu kwepahlakhe yoke
kungakhenge kwenzeke ngo-1919 kodwana
kuzokwenzeka hlangana neenhlupheko ezimbi. Ngalokho, boke ‘abonini’ abathathu
baqalisele esikhathini esifanako esizako—iinhlupheko ezimbi. Umbono olungisiweko lo
ukuthinta njani ngokungeziweko ukuzwisisa kwethu umfanekiso wenceku ethembekileko? Godu, kukuthinta njani ukuzwisisa
kwethu eminye imifanekiso kaJesu ezaliseka
hlangana nesikhathi sokuphelesi? Imibuzo
eqakathekileko le izokucatjangelwa eenhlokweni ezilandelako.
19. Ngikuphi ukulungiswa ekuzwisiseni kwethu esicoce ngakho, begodu ngimiphi imibuzo ezokuphendulwa eenhlokweni ezilandelako?
ISILUNGELELO:
(Kufuze sifundwe njengomtlolo waphasi eengabeni ezikhambisana naso.)
Isigaba 4: [1] Ukufumana ilwazi elinabileko,
qala ISithalasokulinda sakaFebherbari 15,
1994, amakhasi 8-21 nesakaMeyi 1, 1999,
amakhasi 8-20.
Isigaba 8: [2] Esinye isenzakalo ekukhulunywe ngaso emavesini la ‘kubuthelelwa
kwabakhethiweko.’ (Mat. 24:31) Ngalokho,
kubonakala ngasuthi boke abazesiweko
abasasele ephasini ngemva kobana kudlule
8
ingcenye yokuthoma yeenhlupheko ezimbi,
bazokuvuselwa ezulwini ngaphambi kobana ipi ye-Arimagedoni ibethe. Lokhu kulungisa okwatjhiwo ngendaba le esihlokweni
esithi “Imibuzo Evela Kubafundi” ku-Sithalasokulinda sango-Arhostosi 15, 1990, ikhasi 30.
Isigaba 11: [3] Qala ISithalasokulinda, sango-Oktoba 15, 1995, amakhasi 18-28.
Isigaba 15: [5] Amabizo athi ‘iza’ nelithi “izakufika” atjhugulula ibizo lesiGirigi elifanako
elisisenzo elithi, erkho·mai.
Isigaba 18: [6] Njengombana kutjengisiwe,
ibizo lesiGirigi elithi ‘iza’ kuMatewu 24:46,
mhlobo webizo lesiGirigi elifanako nelitjhugululwe ngokuthi “izakufika” kuMatewu 24:
46, 30, 42, 44.
Isigaba 12: [4] Qala ukulandisa okukhambisana nalokhu kuLukasi 21:28.
ISITHALASOKULINDA
‘ NGINANI NJALO
BEKUBE SIKHATHI
SOKUPHELA’
‘ Nginani njalo bekube
sikhathi sokuphela.’
—MAT. 28:20.
FUNA IIMPENDULO
ZEMIBUZO LE:
Kubayini singaphetha ngokuthi
kusukela ngekhulu lokuthoma C.E bekube namhlanjesi,
bekusolo kunamaKrestu azesiweko ephasini?
Kusukela ngo-1914, ngikuphi
ukuhlolwa okwenziwa nguJesu?
OMUNYE wemifanekiso kaJesu yomBuso uhlathulula
umlimi otjala imbewu yekoroyi ehle nesitha esitjala ikhula hlangana nembewu ehle. Ikhula likhula lidlule ikoroyi, kodwana umlimi utjela iinceku zakhe bona ‘zikulise
kokubili kukhule ndawonye bekube sikhathi sokuvuna.’
Ngesikhathi sokuvuna, ikhula liyatjhabalaliswa begodu
ikoroyi iyabuthwa. UJesu ngokwakhe uyahlathulula ukuthi umfanekiso lo utjho ukuthini. (Funda uMatewu 13:2430, 37-43.) Umfanekiso lo wembulani? (Qala itjhadi elithi
“Ikoroyi Nekhula.”)
2 Okwenzeka esimini yomlimi kutjengisa ukuthi uJesu
uzosibutha nini begodu njani soke isigaba sekoroyi ebantwini—amaKrestu azesiweko azokubusa naye emBuswenakhe. Ukutjala kwathoma ngePentekoste laka-33 C.E.
Ukubutha kuzokuphela lokha abazesiweko abaphila ekupheleni kwephaseli babekwa iphawu kwamaswaphela
bese bathathwa bayiswa ezulwini. (Mat. 24:31; IsAm. 7:
1-4) Njengombana ukujama esiqongolweni sentaba kwenza umuntu akubone kuhle koke okumbhodileko, nomfanekiso lo usinikela umbono othe tjha walokho okwenzeka esikhathini esingaba minyaka ezi-2 000. Njengokungathi sisesiqongolwenapho, ngiziphi izenzakalo ezihlobene
nomBuso esizibonako? Umfanekiso lo uhlathulula isikhathi sokutjala, sokukhula, nesokuvuna. Ngokuyihloko, isihlokwesi sizokudzimelela esikhathini sokuvuna.[1]
UKUBA NGAPHASI KWETLHOGOMELO KAJESU
3 Ekuthomeni kwekhulu lesibili C.E., ‘ikhula lazipha
amandla’ nekuvela amaKrestu womgunyathi esimini yephasi. (Mat. 13:26) Ngekhulu lesine, amaKrestu anjenge-
Ngiziphi izenzakalo ezivela emfanekisweni kaJesu omalungana
nekoroyi nekhula ezisazokwenzeka?
1. (a) Ngokurhunyeziweko landisa umfanekiso wekoroyi nekhula.
(b) UJesu wawuhlathulula njani umfanekiso loyo?
2. (a) Khuyini efanekiselwa ngokwenzeka esimini yomlimi? (b) Ngi-
yiphi ingcenye yomfanekiso esizoyicabangela?
3. (a) Ngibuphi ubujamo obavela ngemva kwekhulu lokuthoma?
(b) NgokukaMatewu 13:28, ngimuphi umbuzo owabuzwako, begodu
ubuzwa ngubani? (Qala isilungelelo.)
9
33 C.E.
UKUTJALA
KUYATHOMA
IKOROYI
NEKHULA
1914
UKUVUNA
KUYATHOMA
UMTJALI:
NguJesu
ISITHA:
NguSathana
IKOROYI:
MaKrestu azesiweko
IMBEWU EHLE
IYATJALWA:
Ukuzesa ngomoya
ocwengileko
ABANTU BEBALELE:
Kukufa kwabapostoli
IKHULA:
MaKrestu
womgunyathi
IINCEKU/
ABAVUNI:
ZIINGILOZI
AmaKrestu anjengekhula
ahlukaniswa namaKrestu
azesiweko ‘amadodana wombuso’
ISIMU: Umphakathi wabantu
‘Umuntu owatjala
imbewu ehle
esiminakhe’
(Mat. 13:24)
“Kwathi woke umuntu asalele,
isitha sakhe safika satjala
ikhula hlangana nekoroyi”
(Mat. 13:25)
“Kukhule kokubili njalo
ndawonye bekube sikhathi
sokuvuna”
(Mat. 13:30)
khula besekawadlula khulu ngesibalo amaKrestu azesiweko. Khumbula bona emfanekisweni, iinceku zabawa ikosazo bona izivumele ziruthule ikhula.[2] (Mat. 13:28) Ikosi yasabela njani?
4 Akhuluma ngekoroyi nekhula, uJesu wathi: “Lisani kukhule kokubili njalo ndawonye.” Umlayo lo wembula bona kusukela
ngekhulu lokuthoma bekube kunamhlanjesi, bekusolo kunamaKrestu azesiweko anjengekoroyi ephasini. Isiphethweso siqinisekiswa ngilokho uJesu akutjela abafundi bakhe
kamva: ‘Nginani njalo bekube sikhathini sokuphela.’ (Mat. 28:20) Ngalokho amaKrestu
azesiweko bekazokuvikelwa nguJesu hlangana nawo woke amalanga adosela esikhathini
sokuphela. Nokho, njengombana bekasithibezwe maKrestu anjengekhula, asazi ngokunqophileko ukuthi bobani ebekungebesiga4. (a) Khuyini eyembulwa yipendulo yeKosi, uJesu?
(b) AmaKrestu anjengekoroyi athoma nini ukubonakala?
10
Ikhula libuthelelwa
libe ziinyanda
(Mat. 13:30)
(Qala iingaba 10, 11)
ba sekoroyi hlangana nesikhathi esideso. Nokho, amatjhumi weminyaka ambalwa ngaphambi kokuthoma kwesikhathi sokuvuna,
isigaba sekoroyi sathoma ukubonakala. Kwenzeka njani lokho?
ISITHUNYWA ‘SILUNGISA INDLELA’
5 Kusasele amakhulu weminyaka uJesu
enze umfanekiso wekoroyi nekhula, uJehova waphefumulela umphorofidi uMalaki
bona abikezele izenzakalo ezivezwe emfanekisweni kaJesu. (Funda uMalaki 3:1-4.)
UJwanisi uMbhabhadisi ‘bekasithunywa esalungisa indlela.’ (Mat. 11:10, 11) Nekavelako ngo-29 C.E., isikhathi sokwahlulela isitjhaba sakwa-Israyeli besele siseduze. UJesu
bekasithunywa sesibili. Wahlanza ithempeli leJerusalema kabili—kokuthoma nekathoma ikonzwakhe begodu kwesibili ngemaswapheleni wayo. (Mat. 21:12, 13; Jwa. 2:14-17)
5. Isiphorofido sakaMalaki sazaliseka njani ngekhulu
lokuthoma?
ISITHALASOKULINDA
1919
UKUBUTHELELA ESILULWINI:
AmaKrestu azesiweko abuthelwa
ebandleni elivuselelweko
UKUPHAZIMULA OKUKHULU
Msinyana ngaphambi kwe-Arimagedoni,
abaseleko babazesiweko abathembekileko
babuthelwa ezulwini
I-ARIMAGEDONI
Nge-Arimagedoni, ikhula liphoswa
emlilweni
I S I K H A T H I
S O K U V U N A
‘Ukubuthelela ikoroyi
ngesilulwini’
(Mat. 13:30)
(Qala isigaba 12)
Ngalokho, umsebenzi kaJesu wokuhlanza
bewubandakanya isikhathi esithileko.
6 Ngikuphi ukuzaliseka okukhulu kwesiphorofido sakaMalaki? Hlangana namatjhumi weminyaka adosela ku-1914, u-C. T. Russell nalabo egade asebenzisana nabo ngokutjhideleneko benza umsebenzi ofana nokaJwanisi uMbhabhadisi. Umsebenzi oqakathekileko lo wabandakanya nokubuyisela
amaqiniso weBhayibheli. AbaFundi beBhayibheli bafundisa ihlathululo yamambala yomhlatjelo kaKrestu osihlengo, bembula ukuba mamala kwefundiso yesirhogo somlilo,
begodu bamemezela ukuphela kweeNkhathi
Zeentjhaba okuzako. Nanyana kunjalo, bekuneenqhema zekolo ezinengi ebezithi zibalandeli bakaKrestu. Ngalokho kunombuzo oqakathekileko ebekutlhogeka uphendulwe: Ngisiphi isiqhema kwezinengezo ebe6. (a) Ngikuphi ukuzaliseka okukhulu kwesiphorofido sakaMalaki? (b) UJesu ulihlole ngasiphi isikhathi
ithempeli elingokomoya? (Qala isilungelelo.)
JULAYI 15, 2013
Abalungileko bazakuphazima njengelanga embusweni
(Mat. 13:43) (Qala iingaba 16, 17)
Ikhula liphoselwa ngekehleni yomlilo obukhali
(Mat. 13:42) (Qala isigaba 15)
siyikoroyi? Ukuphendula umbuzo loyo, uJesu wathoma ukuhlola ithempeli elingokomoya ngo-1914. Umsebenzi wokuhlola nokuhlanzokho wahlanganisa isikhathi esithileko
—kusukela ngo-1914 kuya engcenyeni yokuthoma ka-1919.[3]
IMINYAKA YOKUHLOLA NOKUHLANZA
7 UJesu nekathomisa ukuhlola kwakhe,
wafumanani? Isiqhenyana sabaFundi beBhayibheli ebesekuneminyaka engaphezu kwama-30 sinikela ngamandlaso nezinto zaso
ekurageni ijima lokutjhumayela ngetjiseko.[4]
Qala bona kwamthabisa kangangani uJesu
neengilozi ukufumana bona iinqwambi zekoroyi ezimbalwa kodwana ezidzimeleleko azange ziminyaniswe likhula lakaSathana! Nanyana kunjalo, kwavela itlhogakalo ‘yokucwengisisa amaLevi,’ abazesiweko. (Mal. 3:
2, 3; 1 Pit. 4:17) Kubayini kunjalo?
7. UJesu nekathoma ukuhlola ngo-1914, wafumanani?
11
Ekupheleni kwaka-1914, abanye abafundi beBhayibheli badana ngombana khenge
baye ezulwini. Hlangana no-1915 no-1916
ukuphikiswa okuvela ngaphandle kwehlangano kwenza umsebenzi wokutjhumayela
wakhamba kabuthaka. Okwenza izinto zaba
zimbi khulu, ngemva kokuhlongakala kwakaMzalwan’ uRussell ngo-Oktoba 1916, kwaba nokuphikisa okuvela ngaphakathi kwehlangano. Abanqophisi abane kwabalikhomba be-Watch Tower Bible and Tract Society baphikisana nesiqunto sokubeka uMzalwana uRutherford bona arhole. Balinga ukubangela ukuhlukana hlangana kwabazalwana, kodwana ngo-Arhostosi 1917, bakhamba
eBethel—lokho bekukuhlanzwa kwamambala! Godu, abanye abaFundi beBhayibheli bahlulwa kusaba abantu. Nanyana kunjalo,
baboke ngokuzimisela basabela emsebenzini kaJesu wokuhlanza benza namatjhuguluko atlhogekako. Ngalokho, uJesu wabahlulela ngokuthi bamaKrestu weqiniso ayikoroyi,
kodwana wawala woke amaKrestu womgunyathi, kuhlanganise nabo boke abasemasondweni weSingabukrestu. (Mal. 3:5; 2 Thim.
2:19) Kwenzekani ngokulandelako? Bona sifumane ipendulo, akhe sibuyele emfanekisweni wekoroyi nekhula.
8
KWENZEKANI NGEMVA KOKUTHOMA
KWESIKHATHI SOKUVUNA?
UJesu wathi: ‘Isivuno sikhathi sokuphela.’ (Mat. 13:39) Ukuvunokho kwathoma ngo1914. Sizokucabangela ukuthuthuka okuhlanu uJesu akubikezela ngesikhatheso.
10 Kokuthoma, kubuthelelwa kwekhula.
UJesu uthi: “Ngesikhatheso ngizokutjela abavuni ngithi: Thomani ngokubuthelela ikhula bese nilibopha libe ziinyanda.” Ngemva
kwaka-1914, iingilozi zathoma ‘ukubuthelela’ amaKrestu anjengekhula ngokuwahluka9
8. Kuthuthuka kuphi okwaba khona ngemva kwaka1914?
9, 10. (a) Khuyini esizoyicabangela nje malungana
nesikhathi sokuvuna? (b) Yini eyenzeka qangi hlangana nesikhathi sokuvuna?
12
nisa kwabazesiweko ‘abamadodana wombuso.’—Mat. 13:30, 38, 41.
11 Njengombana umsebenzi wokubuthelela uragela phambili, ukungafani hlangana neenqhema eembilezi kwakhanya bha. (IsAm.
18:1, 4) Ngo-1919, kwaba sepepeneneni bona
iBhabheli Elikhulu liwile. Khuyini ngokukhethekileko eyahlukanisa amaKrestu weqiniso kumaKrestu womgunyathi? Msebenzi wokutjhumayela. Labo abebadosa phambili kubaFundi beBhayibheli bathoma ukugandelela ukuqakatheka kokobana umuntu ngamunye ahlanganyele emsebenzini wokutjhumayela ngomBuso. Ngokwesibonelo, iphetjhana elagadangiswa ngo-1919, elithi: To Whom
the Work Is Entrusted, lakhuthaza woke amaKrestu azesiweko bona atjhumayele umuzi
nomuzi. Lathi: “Umsebenzi lo ubonakala
ungangentaba, kodwana ngeweKosi, begodu
ngamandlayo sizowenza. Unelungelo lokuhlanganyela kiwo.” Asabela njani? Kusukela
ngesikhatheso kuyaphambili, njengombana
kwabika i-The Watch Tower ngo-1922, abaFundi beBhayibheli bandisa umsebenzabo wokutjhumayela. Kungakabiphi, ukutjhumayela umuzi nomuzi kwaba litshwayo lamaKrestu athembekileko lawo—njengobana kunjalo bekube kunamhlanjesi.
12 Kwesibili, kubuthelelwa kwekoroyi.
UJesu wayala iingilozi zakhe: “Nibuthelele ikoroyi niyithele ngesilulwini sami.” (Mat.
13:30) Kusukela ngo-1919, abazesiweko babuthelelwa ebandleni lobuKrestu elivuselelweko. KumaKrestu azesiweko azabe asaphila ekupheleni kwephaseli, ukubuthelelwa kwamaswaphela kuyokwenzeka nekafumana umvuzwawo wezulwini.—Dan. 7:18,
22, 27.
13 Kwesithathu, kulila nokugedla kwama11. Bekube kunamhlanjesi, khuyini ehlukanisa amaKrestu weqiniso namaKrestu womgunyathi?
12. Kuthome nini ukubuthelelwa kwesigaba sekoroyi?
13. IsAmbulo 18:7 sembulani ngokucabanga kwanje
kwengwadla namkha iBhabheli Elikhulu, kuhlanganise neSingabukrestu?
ISITHALASOKULINDA
Itjhebiswano eseduze hlangana
kweSingabukrestu nabarholi
bezepolitiki izokuphela kungasikade
(Qala isigaba 13)
zinyo. Kwenzekani ngemva kokobana iingilozi zibuthelele ikhula? Akhuluma ngobujamo bekhula, uJesu wathi: “Lapha kuzakuba khona ukulila nokugedla kwamazinyo.”
(Mat. 13:42) Inga-kghani lokho kuyenzeka
nje? Awa. Namhlanjesi, iSingabukrestu, njengengcenye yengwadla, nelizikhulumelako
lisathi: “Ngihlezi njengendlovukazi, angisuye umhlolokazi, begodu nesizi angekhe ngalibona.” (IsAm. 18:7) Kwamambala, iSingabukrestu lizizwa linelungelo lokubusa, begodu lizitjela nokuthi ‘lihlezi njengendlovukazi’ phezu kwesigaba sabarholi bezombanganarha. Kwanje, labo abajamiselwa likhula basazikhukhumeza, abalili. Kodwana lokho kuzokutjhentjha ingasikade.
14 Hlangana neenhlupheko ezimbi, ngemva kokuthi yoke ikolo yamala ehleliweko
irhayiliwe, egade babalandeli bayo bazokufuna ukuzisitha kodwana angeze kube khona
indawo ephephileko abangabhaca kiyo. (Luk.
23:30; IsAm. 6:15-17) Ngalokho, nebabonako
ukuthi akunandlela yokubalekela ukutjhatjalaliswa, bazakulila bangananto abangayenza ‘bagedle amazinyo’ basilingekile. Njengombana uJesu abikezela esiphorofidweni
sakhe seenhlupheko ezimbi, ngomzuzu obu14. (a) Kubayini amaKrestu womgunyathi ‘azakuge-
dla amazinyo’ begodu kuyokwenzeka nini lokho?
(b) Ukuzwisisa kwethu okulungisiweko kwakaMatewu 13:42 kuvumelana njani nomqondo ovezwe kuRhubo 112:10? (Qala isilungelelo.)
JULAYI 15, 2013
disi loyo ‘bazokulila.’[5]—Mat. 24:30; IsAm.
1:7.
15 Kwesine, kuphoswa ngekehleni yomlilo. Kuzokwenzakalani ngeenyanda zekhula? Iingilozi ‘zizoziphosa ngekehleni yomlilo obukhali.’ (Mat. 13:42) Lokho kutjho ukutjhatjalaliswa ngokupheleleko. Ngalokho,
egade babalandeli beenhlangano zekolo yamala bazokurhayilwa hlangana nengcenye
yamaswaphela yeenhlupheko ezimbi, i-Arimagedoni.—Mal. 4:1.
16 Kwesihlanu, kuphazima. UJesu uphetha isiphorofido sakhe ngokuthi: “Njeke [ngesikhatheso, NW] abalungileko bazakuphazima njengelanga embusweni kaYise wabo.” (Mat. 13:43) Lokho kuzokwenzeka
nini begodu kuphi? Ukuzaliseka kwamezwi
la kuyinto esezako. UJesu wabikezela, isenzakalo esingenzeki nje ephasini, kodwana
isenzakalo sangomuso esizokwenzeka ezulwini.[6] Cabangela iinzathu eembili zesiphethwesi.
17 Kokuthoma, mbuzo othi “nini.” UJesu
wathi: “Njeke [ngesikhatheso, NW] abalungileko bazakuphazima.” Ngokukhanyako amezwi athi “ngesikhatheso” aqalisele
15. Kuzokwenzakalani ngekhula, begodu isenzakalweso sizokwenzeka nini?
16, 17. (a) Ngisiphi isenzakalo samaswaphela uJesu
akhuluma ngaso emfanekiswenakhe? (b) Kubayini siphetha ngokuthi ukuzaliseka kwesenzakalweso kusazokwenzeka?
13
esenzakalweni uJesu aqeda ukusitjho, ‘ukuphoswa kweenyanda zekhula ngekehleni yomlilo.’ Lokho kwenzeka engcenyeni yamaswaphela yeenhlupheko ezimbi. Ngalokho,
‘ukuphazima’ kwabazesiweko nakho kufuze
kwenzeke esikhathini esizakweso. Kwesibili, mbuzo othi “kuphi.” UJesu wathi abalungileko ‘bazokuphazima embusweni.’ Kutjho
ukuthini lokho? Boke abazesiweko abasele
ephasini ngemva kobana ingcenye yokuthoma yeenhlupheko ezimbi idlulile bazabe sebakufumene ukubekwa kwabo iphawu kwamaswaphela. Bese, njengombana kutjengiswe esiphorofidweni sakaJesu esimalungana neenhlupheko ezimbi, bazokubuthelwa
ezulwini. (Mat. 24:31) Lapho bazakuphazima
njengelanga “embusweni kaYise wabo,” kuthi msinyana ngemva kwepi ye-Arimagedoni,
bazokuhlanganyela njengomlobokazi kaJesu
othabileko ‘ebukhazini [namkha emtjhadweni, NW] weMvana.’—IsAm. 19:6-9.
SIZUZA NJANI?
18
Umuntu ngamunye angazuza njani
18, 19. Ukuzwisisa kwethu umfanekiso kaJesu wekoroyi nekhula kusizuzisa njani ngokomuntu mathupha?
embonweni wezenzakalo ezisezako esiwufumana emfanekisweni lo? Akhe sicabangele
iindlela eentathu. Kokuthoma, udephisa ilemuko lethu. Umfanekiso lo wembula isizathu esiqakathekileko sokobana kubayini uJehova avumela ubumbi. “Ubekezelele . . . izitja
afanele azithukuthelele” bona alungiselele
‘izitja zomusa’—okusigaba sekoroyi.[7] (Rom.
9:22-24) Kwesibili, uqinisa ithemba lethu.
Njengombana ukuphela kutjhidela, amanabethu azokutjhujisa ipi yawo ngokujamelene nathi, ‘kodwana angeze asihlule.” (Funda uJoromiya 1:19.) Njengombana uJehova
eminyakeni edlulileko avikela isigaba sekoroyi, ngokufanako uBabethu wezulwini ngoJesu neengilozi bazokuba nathi ‘bekube sekupheleni.’—Mat. 28:20.
19 Kwesithathu, umfanekiso lo wenza
bona sikwazi ukubona isigaba sekoroyi. Kubayini lokhu kuqakatheke kangaka? Ukwazi
bona amaKrestu anjengekoroyi abobani kuqakathekile bona sifumane ipendulo yombuzo owaphakanyiswa nguJesu esiphorofidweni sakhe esinabileko ngamalanga wokuphela. Wabuza wathi: “Ngiyiphi-ke inceku ethembekileko nehlakaniphileko?” (Mat. 24:45)
Iinhloko eembili ezilandelako zizosinikela iimpendulo ezanelisako zombuzo loyo.
ISILUNGELELO:
(Kufuze sifundwe njengomtlolo waphasi eengabeni ezikhambisana naso.)
Isigaba 2: [1] Ukuzikhumbuza ihlathululo yezinye iingcenye zomfanekiso lo, sikukhuthaza bona ufunde isihloko esithi “Abalungileyo
Bayokhanya Ngokukhazimulayo Njengelanga” ku-Sithalasokulinda sakaMatjhi 15,
2010.
Isigaba 3: [2] Njengombana abapostoli besele bahlongakele begodu abazesiweko abasele ephasini bafanekiselwa, ingasi ziinceku,
kodwana yikoroyi, iincekwezi zizifanekisela
kuhle iingilozi. Kamva emfanekisweni lo,
labo abavuna ikhula kuthiwa ziingilozi.—Mat.
13:39.
Isigaba 6: [3] Lokhu kulungisa indlela ebesizwisisa ngayo. Phambilini, besicabanga ukuthi ukuhlola kwakaJesu kwenzeka ngo-1918.
14
Isigaba 7: [4] Kusukela ngo-1910 ukuya1914, abaFundi beBhayibheli barhatjha iincwadi pheze ezi-4 000 000 namaphetjhana angaphezu kwe-200 000 000.
Isigaba 14: [5] Lokhu kulungisa indlela ebesizwisisa ngayo uMatewu 13:42. Ngaphambili, iincwadi zethu bezithi amaKrestu womgunyathi sekumatjhumi weminyaka ‘alila
begodu agedla amazinyo’ alilela bona “amadodana wombuso” embule ukuthi abobani kwamambala—‘amadodana wokhohlakeleko.’ (Mat. 13:38) Nokho, kufuze kutjhejwe
bona umqondo wokugedla kwamazinyo uhlobene nokutjhatjalaliswa.—Rhu. 112:10.
la. Nanyana kunjalo, uMatewu 13:43 utjengisa isikhathi lapho bazokuphazimula khona
emBusweni wezulwini. Phambilini, besicabanga bona yomibili imitlolo le iqalisele esenzakalweni sinye—umsebenzi wokutjhumayela.
Isigaba 18: [7] Qala incwadi ethi Sondela KuJehova, amakhasi 288-289.
Isigaba 16: [6] UDanyela 12:3 uthi “abahlakaniphileko [amaKrestu azesiweko]
bazakukhanya njengokudarha komkayi.”
Ngesikhathi basephasini, benza lokhu ngokuhlanganyela emsebenzini wokutjhumaye-
ISITHALASOKULINDA
UKONDLA ABANENGI
NGEZANDLA
ZABAMBALWA
“Wahlephula izikwa,
[uJesu] wanikela abafundi bakhe, bona
banikela abantu.”
—MAT. 14:19.
UNGAPHENDULA NJANI?
Ngiyiphi ikambiso uJesu ayilandela nekondla isiqubuthu?
UJesu wabasebenzisa njani abapostoli namadoda amadala
eJerusalema?
Safika nini isikhathi sokobana
uKrestu abeke umzila ohlelekileko wokwaba ukudla
okungokomoya?
CABANGA ngalokhu. (Funda uMatewu 14:14-21.) Kungaphambi kwePhasika laka-32 C.E. Isiqubuthu samadoda azi-5 000, nekungakabalwa abafazi nabantwana, sinoJesu nabafundi bakhe endaweni engahlali muntu eBhethe-Sayida, umuzi oseligwini elisetlhagwini yeLwandle
leGaleliya.
2 Nekabona isiqubuthweso, uJesu uba nesirhawu ngaso, ngalokho uphulukisa abagulako hlangana naso begodu abafundise izinto ezinengi ngomBuso kaZimu. Kwathi
nekuhlwako, abafundi bakhuthaza uJesu bona akhambise abantu ukwenzela bonyana batjhinge emizini eseduze
bazithengele ukudla. Kodwana uJesu uthi ebafundini bakhe: “Bapheni nina ngokwenu kokugoma.” Amezwakhe
la kungenzeka abarara abafundi, ngombana bebangakaphathi ukudla okuthe tjha—izikwa ezihlanu neenhlambi
eembili ezincani.
3 Asikinywa sirhawu, uJesu wenza ikarisomraro—okungiyo yodwa etlolwe ngibo bobane abatloli bamaVangeli. (Mar. 6:35-44; Luk. 9:10-17; Jwa. 6:1-13) UJesu utjela abafundi bakhe bona bahlalise abantu etjanini ngeenqhema zabantu aba-50 nezaba-100. Nekaqeda ukuthandaza, uthoma ukuhlephula izikwa ahlukanise neenhlambi. Ngemva kwalokho, kunokuthi yena ngokunqophileko anikele abantu ukudla, uJesu ukunikela “abafundi bakhe, bona bakunikele abantu.” Ngokumangalisako, woke
umuntu udla bekusale! Khusucabange: UJesu wondla iinkulungwana zabantu ngezandla zabambalwa—abafundi
bakhe.[1]
4 Nokho, uJesu bekatshwenyeke khulu ngokondla
abalandeli bakhe ngokomoya. Bekazi bona ukugoma ukudla okungokomoya, okumaqiniso afumaneka
eliZwini lakaZimu, kurholela ekuphileni okungapheliko.
1-3. Hlathulula ukuthi uJesu wasondla njani isiqubuthu esikhulu
ngendaweni yeBhethe-Sayida. (Qala isithombe esisekuthomeni kwesihloko.)
4. (a) UJesu bekatshwenyeke khulu ngokunikela muphi umhlobo
wokudla, begodu kubayini? (b) Khuyini esizoyidemba esihlokwenesi
nesihlokweni esifundwako esilandelako?
15
(Jwa. 6:26, 27; 17:3) Atjhukunyiswa sirhawu
esifanako naleso esamenza wanikela isiqubuthu iinhlambi nezikwa, uJesu ngokwakhe
wasebenzisa ama-iri amanengi afundisa abalandeli bakhe. (Mar. 6:34) Kodwana bekazi
ukuthi isikhathi sakhe ephasini sizokuba sifitjhani nokuthi uzokubuyela ezulwini. (Mat.
16:21; Jwa. 14:12) Alo-ke uJesu osezulwini
bakazokuragela njani phambili abondla kuhle ngokomoya abalandeli bakhe abasephasini? Bekazokulandela ikambiso efanako—bekazokondla abanengi ngezandla zabambalwa. Nokho, bobani ebebazokuba ngabambalwa? Khesibone ukuthi uJesu wabasebenzisa njani abambalwa ukondla abalandeli bakhe abazesiweko abanengi bangekhulu lokuthoma. Bese esihlokweni esilandelako, sizokudemba umbuzo lo oqakatheke khulu komunye nomunye wethu: Singababona njani
abambalwa uKrestu asondla ngabo namhlanjesi?
UJESU UKHETHA ABAMBALWA
5 Ihloko yomndeni enobubhadekelo yenza
amalungiselelo wokobana umndenayo utlhogonyelwe nekungenzeka ihlongakale. Ngokufanako, uJesu—obekazokuba yiHloko yebandla lobuKrestu—wenza amalungiselelo
wokobana abalandeli bakhe batlhogonyelwe
ngokomoya ngemva kokuhlongakala kwakhe. (Efe. 1:22) Ngokwesibonelo, eemnyakeni engaba mibili ngaphambi kokuhlongakala
kwakhe, uJesu wenza isiqunto esibudisi. Wakhetha bokuthoma babambalwa ebakazokondla ngabo abanengi esikhathini esizako. Cabanga ukuthi kwenzekani.
6 Ngemva kokuthandaza ubusuku boke,
uJesu ubuthelela abafundi bakhe begodu hlangana nabo ukhetha abapostoli abali-12. (Luk. 6:12-16) Eminyakeni eembili elandelako, bekaseduze ngokukhethekileko na-
5, 6. (a) Ngisiphi isiqunto esibudisi uJesu asenza
ukuqinisekisa bona abalandeli bakhe bazokondleka
kuhle ngokomoya ngemva kokuhlongakala kwakhe?
(b) UJesu wabalungiselela njani abapostoli bakhe
bona badlale indima eqakathekileko ngemva kokuhlongakala kwakhe?
16
balitjhumi nambilaba, abafundisa ngelizwi nangesibonelo. Bekazi bona kusesekunengi ekufuze bakufunde; eqinisweni, baragela
phambili babizwa ngokuthi ‘bafundi.’ (Mat.
11:1; 20:17) Wabanikela isiluleko esiqakathekileko ngokomuntu mathupha nebandulo
elinabileko ekonzweni. (Mat. 10:1-42; 20:2023; Luk. 8:1; 9:52-55) Kusemtarini bona bekabalungiselela indima eqakathekileko abazoyidlala ngemva kokuhlongakala kwakhe nokubuyela ezulwini.
7 Abapostoli bebazokudlala yiphi indima?
Njengombana iPentekoste laka- 33 C.E. litjhidela, kwakhanya bona abapostoli bazokukhonza ‘esikhundleni sokuba babonisi.’ (IzE.
1:20) Nokho, bewuzokuba yini umsebenzabo
oyihloko? Ngemva kokuvuswa kwakhe, uJesu wanikela umtlhala walokho engcocweni
yakhe nompostoli uPitrosi. (Funda uJwanisi 21:1, 2, 15-17.) Kukhona nabanye abapostoli, uJesu watjela uPitrosi: “Yondla iimvana
zami.” Ngalokho uJesu watjengisa bona abapostoli bakhe bebazokuba hlangana nabambalwa ebakazobasebenzisa ukunikela abanengi ukudla okungokomoya. Qala bona leso
sitjengiso esithinta amazizo nesikhanya kangangani sendlela uJesu azizwa ngayo ‘ngeemvana zakhe’![2]
UKONDLA ABANENGI KUSUKELA
NGEPENTEKOSTE KUYA PHAMBILI
Kusukela ngePentekoste laka- 33 C.E.,
uKrestu ovusiweko wasebenzisa abapostoli
bakhe njengomsele ondla ngawo boke abafundi bakhe abazesiweko. (Funda IzEnzo 2:
41, 42.) Umsele loyo bewuhlonitjhwa ngaphandle kokuzaza maJuda namaproselithe
aba maKrestu azeswe ngomoya ngesikhatheso. Ngaphandle kokuzaza, ‘bazinikela
efundisweni yabapostoli.’ Ngokwesinye isazi, isenzo sesiGirigi esitjhugululwe ngokuthi
8
7. UJesu wawunikela njani umtlhala wokuthi bewu-
zokuba yini umsebenzi oyihloko wabapostoli?
8. Amakholwa amatjha atjengisa njani ngePenteko-
ste bona ayawuhlonipha umsele uKrestu ebekawusebenzisa?
ISITHALASOKULINDA
Iinkulungwana zondliwa ngezandla
zabambalwa
(Qala isigaba 4)
“bazinikela” singatjho “ukuthembeka okudzimeleleko nokuba nomqondo onamathele ekambweni ethileko.” Amakholwa amatjha la bekanephango lokudla okungokomoya, begodu bekazi kuhle bona azokufumanaphi. Ngokuthembeka okungasikinyekiko,
aqala kubapostoli bona bahlathulule amezwi
nezenzo zikaJesu nokobana balethe ukukhanya okutjha ngehlathululo yeminye imitlolo
emalungana naye.[3]—IzE. 2:22-36.
9 Abapostoli bahlala badzimelele emthwaleni wabo wokondla izimvu zikaJesu. Ngokwesibonelo, tjheja indlela abasingatha ngayo indaba elumelako ebeyingahlukanisa ibandla elisakhasako langesikhatheso. Indabakhona beyibandakanya ukudla—kodwana ukudla okungokwenyama. Abahlolokazi
abakhuluma isiGirigi bebangatjhejwa nekwabiwa ukudla qobe langa, kodwana abahlolokazi abakhuluma isiHebheru bona bebatjhejwa. Abapostoli bayirarulula njani
indaba egugunako le? “Abalitjhumi nambili” babeka abazalwana abalikhomba abafanelekako bona bongamele ‘umsebenzi’ oqakathekileko lo, ukwabiwa kokudla. Abapostoli—ngokunganakuzaza inengi labo elahlanganyela ekwabeleni iinqubuthu ukudla uJesu
9. Abapostoli batjengisa njani ukuthi badzimelela
emthwalweni wabo wokondla izimvu zikaJesu?
JULAYI 15, 2013
azondla ngokusimangaliso—babona ukuthi
kuqakatheke khudlwana ngabo bona badzimelele ekondleni ngokomoya. Ngalokho, bazinikela ‘emsebenzini wokutjhumayela.’—IzE.
6:1-6.
10 Ngo-49 C.E., abapostoli ebebasaphila
ngesikhatheso besele bajoyinwe ngabanye abadala abafanelekako. (Funda IzEnzo
15:1, 2.) “Abapostoli nabaphathi [namadoda
amadala, NW] bakhonza njengesihlopha esibusako. NjengeHloko yebandla, uKrestu wasebenzisa isiqhenyanesi samadoda afanelekako ukurarulula iindaba ezingokwefundiso nokwengamela nokunqophisa ukutjhunyayelwa nokufundiswa kweendaba ezimnandi zomBuso.—IzE. 15:6-29; 21:17-19; Kol.
1:18.
11 Inga-kghani uJehova walibusisa ilungiselelo iNdodanakhe eyalisebenzisa bona yondle amabandla wangekhulu lokuthoma?
Ngokuqinisekileko! Singaqiniseka njani?
Incwadi yezEnzo isinikela umbiko olandelako: “Lokha nabalokhu bakhamba [umpo10. UJesu wabasebenzisa njani abapostoli namadoda
amadala eJerusalema?
11, 12. (a) Khuyini etjengisa bona uJehova walibu-
sisa ilungiselelo iNdodanakhe ebeyondla ngalo amabandla wekhulu lokuthoma? (b) Umsele uKrestu ebekawusebenzisela ukondla ngokomoya bewubonakala
njani ngokukhanyako?
17
stoli uPowula nabakhambisani bakhe] umuzi nomuzi bebanande bakhuluma bona kufuze kulondwe iimphetho ezathathwa bapostoli nabaphathi eJerusalema. Yeke amabandla aqiniswa ekukholweni akhula malanga
woke.” (IzE. 16:4, 5) Tjheja bona amabandla
lawo aphumelela ngombana bekabambisana ngokuthembeka nesihlopha esibusako
eJerusalema. Lokho akusibufakazi na bokuthi uJehova uyalibusisa ilungiselelo iNdodanakhe eyondla ngalo amabandla? Asikhumbuleni ukuthi ipumelelo engokomoya
ikghoneka kwaphela ngesibusiso sakaJehova
esinothileko.—IzA. 10:22; 1 Kor. 3:6, 7.
12 Bekube nje sibone ukuthi uJesu bekalandela ikambiso ethileko nekondla abalandeli bakhe: Wondla abanengi ngezandla
zabambalwa. Umsele awusebenzisela ukondla ngokomoya bewubonakala ngokukhanyako. Phela abapostoli—abamalunga wokuthoma wesihlopha esibusako—bebanganikela ubufakazi obubonakalako bokusekelwa
nguZimu. IzEnzo 5:12 zithi, “Benza iimbonakaliso neemangaliso ezinengi hlangana nabantu.”[4] Ngalokho, bekunganasizathu sokobana labo ababa maKrestu bazibuze, ‘Bobani kwamambala uKrestu ondla ngabo izimvu
zakhe?’ Kodwana ngekupheleni kwekhulu
lokuthoma, ubujamo batjhentjha.
NGESIKHATHI IKHULA LILINENGI
NEENQWAMBI ZEKOROYI ZIMBALWA
UJesu wabikezela bona ibandla lobuKrestu lizokuhlaselwa. Khumbula, emfanekisweni wakhe wekoroyi nekhula osiphorofido, uJesu wayelelisa bona isimu yekoroyi
esand’ ukutjalwa (amaKrestu azesiweko) izokusithibezwa likhula (amaKrestu womgunyathi). Wathi iinqhemezi, zizokukhula ndawonye—zingathikaziswa bekube sikhathi sokuvuna, esizokufika ‘ngesikhathi sokuphela.’
(Mat. 13:24-30, 36-43) Zange kuthathe isikha13
13, 14. (a) Ngisiphi isiyeleliso uJesu asinikela malungana nokuhlaselwa, begodu amezwakhe athoma
nini ukuzaliseka? (b) Ukuhlasela bekuzokuvela kiziphi iinqhema eembili? (Qala isilungelelo.)
18
thi eside ngaphambi kobana amezwi kaJesu
azaliseke.[5]
14 Ubuhlubuki bathoma ukuvela ngekhulu lokuthoma, kodwana abapostoli bakaJesu abathembekileko ‘bakuliya’ ukusilaphala
nomthelela weemfundiso zamala. (2 Thes. 2:
3, 6, 7) Nokho, ngemva kokuhlongakala kompostoli wamaswaphela, ukuhlubuka kwamila imirabho bekwatlhurha hlangana nesikhathi eside esithethe amakhulu amanengi
weminyaka. Ngaphezu kwalokho, hlangana
nesikhatheso, ikhula laba linengi begodu iinqwambi zekoroyi bezimbalwa. Bewungekho umsele onqophileko nohlelekileko wokwaba ukudla okungokomoya. Lokho bekuzokutjhentjha. Kodwana, Nini?
NGUBANI OZOKONDLA NGESIKHATHI
SOKUVUNA?
15 Njengombana isikhathi sokukhula sitjhidela emaphethelweni, bebabanengi abanekareko evuthako eqinisweni leBhayibheli. Khumbula bona ngabo-1870, isiqhenyana
sabafuni beqiniso sahlangana senza amaklasi weBhayibheli sazihlukanisa nekhula—amaKrestu womgunyathi asemasondweni nemahlelweni weSingabukrestu. Ngeenhliziyo ezithobekileko neengqondo ezivulekileko, abaFundi beBhayibheli abathembekileko labo,
njengombana bebazibiza njalo, benza irhubhululo lemiTlolo ngokutjheja nangesizo lomthandazo.—Mat. 11:25.
16 Ukutaditjha imiTlolo ngekuthalo kwabaFundi beBhayibheli kwaveza imiphumela
enothileko. Amadoda nabafazi abathembekilekwabo bembula iimfundiso zamala barhatjha namaqiniso weBhayibheli, bagadangisa begodu basabalalisa iincwadi ezisekelwe eBhayibhelini ephasini loke. Umsebenzabo wathinta iinhliziyo wakholisa neengqondo zabanengi ebebalambele begodu bomele iqiniso elingokomoya. Ngalokho kuphakama umbuzo okarisako: Hlangana neminyaka
15, 16. Ukutaditjha iBhayibheli ngekuthalo kwabaFundi beBhayibheli kwaveza miphi imiphumela, begodu kuphakama muphi umbuzo?
ISITHALASOKULINDA
edosela ku-1914, inga-kghani abaFundi beBhayibheli bebamsele uKrestu awubeka
bona ondle ngawo izimvu zakhe? Awa. Bebasese sesikhathini sokukhula, ilungiselelo lomsele wokwaba ukudla okungomoya belisakhiwa. Besingakafiki isikhathi sokobana
amaKrestu womgunyathi anjengekhula ahlukaniswe namaKrestu weqiniso ayikoroyi.
17 Njengombana sifunde esihlokweni esigadungileko, isikhathi sokuvuna sithome
ngo-1914. Ngomnyaka lowo, kwathoma izenzakalo ezinengi eziqakathekileko. UJesu
wabekwa njengeKosi esihlalweni sobukhosi, kwathoma namalanga wokuphela. (IsAm.
11:15) Kusukela ngo-1914 kuya ekuthomeni
kwaka-1919, uJesu waphekelela uYise ethempelini elingokomoya ukuyokwenza umsebenzi wokuhlola nokucwenga egade utlhogeka khulu.[6] (Mal. 3:1-4) Ngalokho, kusukela
ngo-1919, kwaba sikhathi sokuthoma ukubuthelela ikoroyi. Kghani leso besele kusikhathi sokobana uKrestu abeke umsele munye
ohlelekileko wokwaba ukudla okungokomoya? Iye, kunjalo!
18 Esiphorofidweni sakhe malungana nemihla yokuphela, uJesu wabikezela ukuthi
17. Ngiziphi izenzakalo eziqakathekileko ezathoma
ukwenzeka ngo-1914?
18. UJesu wabikezela ukuthi ngikuphi ukubeka azokwenza, begodu kwaphakama muphi umbuzo oqakathekileko njengombana kuthoma amalanga wokuphela?
Ngekhulu lokuthoma, bekunobufakazi obukhanyako
bokuthi bobani uJesu ebekabasebenzisa ukondla ibandla
(Qala isigaba 12)
uzokubeka umsele ozokunikela ‘ukudla okungokomoya ngesikhathi esifaneleko.’ (Mat.
24:45-47) Bekazokusebenzisa muphi umsele? Alandela umtlhala awusebenzisa ngekhulu lokuthoma, uJesu bekazokubuyelela ondle
abanengi ngezandla zabambalwa. Kodwana
njengombana amalanga wokuphela athoma,
umbuzo oqakathekileko waba ngothi, Bobani
abambalwabo? Umbuzo loyo neminye emalungana nesiphorofido sakaJesu izokudenjwa
esihlokweni esilandelako.
ISILUNGELELO:
(Kufuze sifundwe njengomtlolo waphasi eengabeni ezikhambisana naso.)
Isigaba 3: [1] Kamva, uJesu nekanikela
amadoda azi-4 000, nekungabalwa abafazi nabantwana, godu wathatha ukudla “wanikela abafundi; bona-ke banikela abantu.”
—Mat. 15:32-38.
Isigaba 7: [2] Ngesikhathi sokuphila kwakaPitrosi, zoke “iimvana” ebekufuze zondliwe
bezinethemba lezulwini.
Isigaba 8: [3] Iqiniso lokobana amakholwa amatjha ‘azinikela efundisweni yabapostoli’ litjengisa ukuthi abapostoli beba-
JULAYI 15, 2013
fundisa qobe. Enye yefundiso yabapostoli
yabulungwa unomphela eencwadini eziphefumulelweko nje eziyingcenye yemiTlolo yamaKrestu yesiGirigi.
Isigaba 12: [4] Nanyana abanye ngaphandle kwabapostoli bafumana izipho ezisimangaliso zomoya ocwengileko, izipho zeemmangaliso zadluliselwa kwabanye
abapostoli ngokunqophileko namkha bezidluliswa bakhona.—IzE. 8:14-18; 10:44, 45.
thi ibandla belizohlaselwa ziinqhema eembili. Kokuthoma, amaKrestu womgunyathi
(“ikhula”) ‘bekazokuza hlangana’ namaKrestu weqiniso. Kwesibili, “phakathi” kwamaKrestu weqiniso, abanye bebazokuba
ziinhlubuki, bakhulume izinto ‘ezihlanekelweko.’
Isigaba 17: [6] Qala isihloko esithi ‘Nginani
Njalo Bekube Sikhathi Sokuphela,’ kumagazini lo, ikhasi-11, isigaba-6.
Isigaba 13: [5] Amezwi wompostoli uPowula akuzEnzo 20:29, 30 atjengisa uku-
19
‘NGUBANI INCEKU
ETHEMBEKILEKO
NEHLAKANIPHILEKO?’
‘Ngubani inceku
ethembekileko nehlakaniphileko umniniyo
ayibeke bona yeluse iinsebenzi ekhaya?’
—MAT. 24:45.
UNGAZIFUMANA IIMPENDULO?
Ngubani inceku ethembekileko
nehlakaniphileko?
Bonani abaziinsebenzi, begodu
uJesu wayibeka nini inceku ethembekileko phezu kwabo?
UKrestu uzoyibeka nini inceku
ethembekileko phezu kwayo
yoke ipahlakhe, begodu ihlanganisani?
“BAZALWANA, angazi bona ngingabala ngithini iinkhathi enathoma ngazo ukunginikela iinhloko ebeziphethe
kona kanye lokho ebengikutlhoga khulu.” Le yindlela
omunye udade aveza ngayo amazizwakhe nokuthokoza
encwadini ayitlolela abazalwana abasebenza emzimkhulu wephasi loke. Inga-kghani nawe uzizwa ngendlela efanako? Inengi lethu lizizwa njalo. Kghani lokho kufuze kusirare? Awa.
2 Ukudla okungokomoya esikufumana qobe ngesikhathi kubufakazi bokobana uJesu, iHloko yebandla, ubulunga isithembiso sakhe sokusondla. Ukwenza ngobani lokhu? Nakanikela isibonakaliso sokuba khona kwakhe, uJesu wathi uzokusebenzisa “inceku ethembekileko
nehlakaniphileko” ukunikela iinsebenzi zakhe “ukugoma
kwazo ngesikhathi esifaneleko.”[1] (Funda uMatewu 24:
45-47.) Inceku ethembekileko le iimsele uJesu awusebenzisako ukondla abalandeli bakhe beqiniso emalangeni
wokuphela la. Kuqakathekile ukuthi siyihloniphe inceku
ethembekileko. Ipilo yethu engokomoya nobuhlobo bethu noZimu busame emseleni loyo.—Mat. 4:4; Jwa. 17:3.
3 Ngalokho-ke, kufuze siwuzwisise njani umfanekiso
kaJesu wenceku ethembekileko? Esikhathini esidluleliko, iincwadi zethu khezatjho naku okulandelako: NgePentekoste laka-33 C.E., uJesu wabeka inceku ethembekileko phezu kweensebenzi zakhe. Inceku ethembekileko ijamele woke amaKrestu azesiweko asephasini njengesiqhema kusukela ngesikhatheso. Iinsebenzi ziqalisele kabazesiweko njengabantu ngabanye. Ngo-1919, uJesu wabeka inceku ethembekileko “phezu kwepahla yakhe”—zoke iinkareko zakhe zomBuso wephasini. Nanyana kunjalo, ukufunda ngokutjheja okungeziweko nokuzindla ngesizo lomthandazo kutjengisa bona ukuzwisisa
1, 2. Ngimuphi umsele uJesu awusebenzisako bona asondle na-
mhlanjesi, begodu kubayini kuqakathekile bona siwuhloniphe
umsele loyo?
3. Zathini iincwadi zethu malungana nomfanekiso wenceku ethembekileko?
20
ISITHALASOKULINDA
kwethu amezwi kaJesu malungana nenceku
ethembekileko nehlakaniphileko kutlhoga
ukulungiswa. (IzA. 4:18) Akhe sihlole umfanekiso lo nokuthi usibandakanya njani, kungakhathaliseki bona sinethemba lokuphila
ephasini nofana ezulwini.
UMFANEKISO LO UZALISEKA NINI?
Umongo womfanekiso wenceku ethembekileko nehlakaniphileko utjengisa bona
uthome ukuzaliseka, ingasi ngePentekoste
laka-33 C.E., kodwana emalangeni wokuphela la. Akhe sibone ukuthi imiTlolo isirholela
njani esiphethwenesi.
5 Umfanekiso wenceku ethembekileko
uyingcenye yesiphorofido sakaJesu esimalungana ‘nesibonakaliso sokuza kwakhe nesokuphela kwamalanga.’ (Mat. 24:3) Ingcenye yokuthoma yesiphorofidwesi, etlolwe kuMatewu 24:4-22, izaliseka kabili—kokuthoma kusukela ngo-33 C.E. bekube ngu70 C.E., begodu kwesibili, sizaliseka ngokunabileko esikhathini sethu. Kghani lokhu kutjho bona amezwi kaJesu malungana nenceku ethembekileko nawo azokuzaliseka kabili? Awa.
6 Sithoma ngamezwi atlolwe kuMatewu
24:29, uJesu udzimelela ezenzakalweni ezenzeka esikhathini sethu. (Funda uMatewu
24:30, 42, 44.) Akhuluma ngokuzokwenzeka
hlangana neenhlupheko ezimbi, wathi abantu ‘bazakubona iNdodana yomuntu isiza
ngamafu womkayi.’ Bese, emezwini awatjho
ngalabo abaphila emalangeni wokuphela,
wakhuthaza ukuphaphama, athi: “Ngombana anazi bona ikosenu izakuza nini.”[2] Emongweni lo—nekakhuluma ngezenzakalo ezizokwenzeka emalangeni wokuphela—uJesu
walandisa umfanekiso wenceku ethembekileko. Ngalokho, singaphetha ngokuthi amezwakhe malungana nenceku ethembekileko
athoma ukuzaliseka kwaphela ngemva kobana amalanga wokuphela athomile ngo-1914.
4
4-6. Kubayini singaphetha ngokuthi umfanekiso kaJesu wenceku ethembekileko wathoma ukuzaliseka
kwaphela ngemva kwaka-1914?
JULAYI 15, 2013
Kunengqondo ukucabanga njalo. Kubayini
kunjalo?
7 Akhe ucabange umzuzwana ngombuzo
lo: “Ngubani inceku ethembekileko nehlakaniphileko?” Ekhulwini lokuthoma, pheze bekunganasizathu sokubuza umbuzo onjalo. Njengombana sibonile esihlokweni esigadungileko, abapostoli bebenza iimbonakaliso bebadlulisele nezipho eziziimangaliso njengobufakazi bokuthi basekelwa nguZimu.
(IzE. 5:12) Ngalokho ngubani obekungakatlhogeka abuze ukuthi uKrestu ubeke bani
bona arhole? Nanyana kunjalo, ngo-1914
ubujamo bebuhluke khulu. Isikhathi sokuvuna sathoma ngonyaka loyo. Emaswapheleni, isikhathi sokuhlukanisa ikoroyi ekhuleni besele sifikile. (Mat. 13:36-43) Njengombana kuthoma isikhathi sokuvuna, kwaphakama umbuzo oqakathekileko: Njengombana
kunamaKrestu womgunyathi amanengi kangaka azibiza ngokuthi abalandeli bakaJesu
beqiniso, ikoroyi—emaKrestu azesiweko—beyizokubonakala njani? Umfanekiso wenceku ethembekileko usinikela ipendulo. Abalandeli bakaKrestu abazesiweko ngibo ebebazabe bondliwa kuhle ngokomoya.
NGUBANI INCEKU ETHEMBEKILEKO
NEHLAKANIPHILEKO?
Inceku ethembekileko kufuze yakhiwe
maKrestu azesiweko asephasini. Abanjaloke babizwa ngokuthi ‘babapristi bobukhosi’
begodu bathunywe bona ‘batjhumayele imisebenzi yalowo owababizela bona baphume
ebumnyameni.’ (1 Pit. 2:9) Ngalokho kuyafaneleka bona amalunga ‘wobupristi bobukhosobo’ ahlanganyele ngokunqophileko ekufundiseni amakholwa akunye nawo iqiniso.
—Mal. 2:7; IsAm. 12:17.
9 Inga-kghani boke abazesiweko abasepha8
7. Ngimuphi umbuzo oqakathekileko owaphakama
njengombana isikhathi sokuvuna sithoma, begodu
kubayini?
8. Kubayini kufaneleka bona inceku ethembekileko
yakhiwe maKrestu azesiweko?
9. Inga-kghani woke amaKrestu azesiweko akha inceku ethembekileko? Hlathulula.
21
ULIFUMENE IPHUZU?
“Inceku ethembekileko
nehlakaniphileko”:
Isiqhema esincani sabazalwana abazesiweko
ababandakanyeka ngokunqophileko ekulungiseleleni nekuphakelweni kokudla okungomoya
hlangana nokuba khona
kwakaKrestu. Namhlanjesi, abazalwana abazesiwekwaba bakha isiHlopha esiBusako
“Iinsebenzi”:
Boke abondliwako, kungakhathaliseki bona bangabazesiweko namkha
bezinye izimvu
“Ayibeke bona yeluse
iinsebenzi”:
Ngo-1919, uJesu wakhetha abazalwana abazesiweko abafanelekako
bona babe yincekwakhe
ethembekileko nehlakaniphileko
sini bakha inceku ethembekileko? Awa. Iqiniso likukuthi akusibo boke abazesiweko
abanendima yokuphakela abakhulekeli abakunye nabo ukudla okungokomoya ephasini mazombe. Hlangana nekoroyi kunabazalwana abazesiweko abangakhonza njengeenceku ezikhonzako nanyana abadala emabandleni abakiwo. Bafundisa emzini nomuzi
nemabandlenabo, ngokuthembeka basekela
isinqophiso esivela emzimkhulu. Kodwana
abanayo ingcenye ekuphakeleni abazalwana
ukudla okungokomoya ephasini mazombe.
Hlangana nabazesiweko kunabodade abazithobileko, abangekhe balinge ngitjho nokuzicabanga babafundisi ebandleni.—1 Kor. 11:3;
14:34.
10 Alo-ke ngubani inceku ethembekileko
nehlakaniphileko? Ngokuvumelana nekambiso kaJesu yokondla abanengi ngezandla
zabambalwa, inceku yakhiwa siqhenyana
sabazalwana abazesiweko ababandakanyeka ngokunqophileko ekulungiseleleni nekuphakeleni ukudla okungokomoya hlangana nokubakhona kwaKrestu. Hlangana namalanga wokuphela, abazalwana abazesiweko abakha inceku ethembekileko bakhonza ndawonye emzimkhulu. Ematjhumini weminyaka wamva
10. Ngubani inceku ethembekileko nehlakaniphi-
leko?
22
“Uzayibeka bona yeluse
yoke ipahlakhe”: Boke
labo abakha isihlopha senceku bazokufumana
ukubekokhu nebafumana umvuzwabo wezulwini.
Kuhlanganise nawo woke
amalunga we-144 000,
bazokuhlanganyela egunyeni lakaKrestu elikhulu
lezulwini
Kungakhathaliseki
bona sinethemba
lezulwini nofana
lephasini, soke
siziinsebenzi begodu
sitlhoga ukudla
okungokomoya
okufika ngesikhathi
nje, inceku leyo kheyahlotjaniswa ngokuseduze nesiHlopha esiBusako saboFakazi bakaJehova. Nanyana kunjalo tjheja, ibizo elithi
“inceku” emfanekisweni kaJesu lisebunyeni,
okutjengisa bona le yinceku esihlopha. Ngalokho, iinqunto zesiHlopha esiBusako zenziwa
ngokuhlanganyela.
BOBANI IINSEBENZI?
Kuyakarisa bona emfanekisweni kaJesu, inceku ethembekileko nehlakaniphileko ijanyiswa amahlandla amabili ahlukeneko. Kokuthoma ibekwa phezu kweensebenzi; kwesibili ibekwa phezu kwayo yoke ipahla yekosi. Njengombana umfanekiso lo uzaliseka kwaphela emalangeni wokuphela la,
kokubili ukubekokhu kufuze kwenzeke ngemva kokuba kwakaJesu semandleni wokubusa okuthome ngo-1914.
12 UJesu wayibeka nini inceku ethembekileko phezu kweensebenzi zakhe? Bona siphendule, kutlhogeka sibuyele emva ku-1914
—ekuthomeni kwesikhathi sokuvuna. Njengombana sifundile ngaphambilini, ngesikhatheso iinqhema ezinengi bezithi zima11
11, 12. (a) Ngikuphi ukubekwa okubili inceku ethe-
mbekileko nehlakaniphileko ekufumanako? (b) UJesu
uyibeke nini inceku ethembekileko phezu kweensebenzi, begodu ukhethe bani?
ISITHALASOKULINDA
Krestu. UJesu bekazoyikhetha kisiphi isiqhema inceku ethembekileko? Umbuzo lo waphendulwa lokha uJesu noYise nabeze ukuzokuhlola ithempeli, nofana amalungiselelo
angokomoya wokukhulekela, kusukela ngo1914 bekube sekuthomeni kwaka-1919.[3]
(Mal. 3:1) Bathaba ngesiqhema esincani sabaFundi beBhayibheli abathembekileko abatjengisa bona iinhliziyo zabo zikuJehova neliZwini lakhe. Liqiniso, bebatlhoga ukuhlanzwa okuthileko, kodwana basabela ngokuzithoba hlangana nesikhathi esifitjhani sokuvivinywa nokucwengisiswa. (Mal. 3:2-4) AbaFundi beBhayibhelaba bebamaKrestu weqiniso ayikoroyi. Ngo-1919, ngesikhathi sokuvuselelwa ngokomoya, uJesu wabeka abazalwana abazesiweko abanokuthenjelwa
hlangana nabo bona babe yinceku ethembekileko nehlakaniphileko begodu wababeka
phezu kweensebenzi zakhe.
13 Alo-ke bobani iinsebenzi? Ngobulula,
ngilabo abondliwako. Phambilini, iinsebenzi
bezingibo boke abazesiweko. Ngokukhamba
kwesikhathi, iinsebenzi zahlanganisa isiqubuthu sezinye izimvu. Ezinye izimvu nje zakha
inengi ‘lomhlambi owodwa’ ngaphasi koburholi bakaKrestu. (Jwa. 10:16) Iinqhema ee13. Bobani abahlanganiswe neensebenzi, begodu ku-
bayini?
JULAYI 15, 2013
mbilezi zizuza ekudleni okungokomoya okufanako okufika ngesikhathi okunikelwa yinceku ethembekileko. Kuthiwani-ke ngamalunga wesiHlopha esiBusako okungiwo namhlanjesi akha inceku ethembekileko nehlakaniphileko? Abazalwanabo nabo batlhoga ukondliwa ngokomoya. Ngalokho, ngokuzithoba bayalemuka bona ngokomuntu mathupha baziinsebenzi njengabo boke abalandeli
bakaJesu beqiniso.
14 UJesu wabeka umthwalo omkhulu phezu kwenceku ethembekileko nehlakaniphileko. Ngeenkhathi zeBhayibheli, inceku ethenjwako, nofana umphathi, beyimtlhogomeli wendlu. (Luk. 12:42) Inceku ethembekileko nehlakaniphileko yabelwe bona itlhogomele bendlu yokukholwa. Umthwalo loyo
uhlanganisa ukutlhogomela ipahla, umsebenzi wokutjhumayela, amahlelo wemihlangano emincani nemikhulu, nokwenziwa kweencwadi zeBhayibheli bona zisetjenziswe
ekonzweni yesimini, esifundweni sebandla,
nesomuntu mathupha. Iinsebenzi zisame
kiwo woke amalungiselelo angokomoya anikelwa sihlopha senceku.
14. (a) Ngiwuphi umsebenzi onikelwe inceku ethe-
mbekileko, begodu lokho kuhlanganisani? (b) UJesu wanikela inceku ehlakaniphileko siphi isiyeleliso?
(Qala ibhoksi elithi “Akhesithi Inceku Leyo Ikhohlakele . . . ”)
23
“AKHESITHI INCEKU LEYO IKHOHLAKELE . . . ”
UJesu ubeke umthwalo omkhulu
kinayo yoke phezu kwenceku ethembekileko nehlakaniphileko—ukobana yengamele iinsebenzi begodu
inikele ukudla okungokomoya ngesikhathi esifaneleko. UJesu bekazi
bona labo abanomthwalo omkhulu
kulindeleke bona balandise khudlwana. (Luk. 12:48) Ngakho, waphetha umfanekiswakhe wenceku
ethembekileko nehlakaniphileko
ngesiyeleliso esinamandla.
UJesu wayelelisa ngenceku ekhohlakeleko eyaphetha ehliziywenayo ukuthi ikosi iriyadile bese ithoma ukudula ezinye iinceku ekunye
nazo. UJesu wathi ikosayo neyifikako izakujezisa inceku ekhohlakeleko leyo ‘iyidabule iinquqwana.’—Funda uMatewu 24:48-51.
Kghani uJesu bekabikezela bona
kuzokuba khona isigaba senceku
ekhohlakeleko emalangeni wokuphela? Awa. Kuliqiniso, abanye abantu batjengise umoya ofana newenceku embi ehlathululwe nguJesu.
Sizobabiza ngokuthi ziinhlubuki, kungakhathaliseki bona bekungabazesiweko namkha ‘besiqubuthu esikhulu.’ (IsAm. 7:9) Kodwana
abanjalo abakhi isigaba senceku ekhohlakeleko. UJesu akhenge
athi uzokubeka inceku ekhohlakeleko. Kuhlekuhle amezwakhe la asiyeleliso esinqotjhiswe encekwini ethembekileko nehlakaniphileko.
Tjheja bona uJesu wethula isiyeleliswesi ngamezwi athi “akhe sithi.” Esinye isazi sithi emtlolweni
wesiGirigi, umutjhwana lo “uhloselwe ukuveza ubujamo okungenzeka bungenzeki.” Kuhle kuhle uJe-
IBEKWE NINI PHEZU KWAYO
YOKE IPAHLA YEKOSI?
15 UJesu ukwenza nini ukubeka kwesibili—‘phezu kwayo yoke ipahlakhe.’ UJesu wathi: “Kuhle encekwini leyo lokha umniniyo
nafikako ayifumana isenza lokho. Ngiqinisile ngiyanitjela bona uzayibeka bona yeluse
yoke ipahlakhe.” (Mat. 24:46, 47) Tjheja bona
uJesu wenza ukubeka kwesibili ngemva kokufika begodu wafumana ukuthi inceku ‘yenza lokho,’ okutjho ukuthi, inikela ukudla
okungokomoya ngokuthembeka. Ngalokho
bekuzokuba nesikhathi esithileko hlangana
nokubekwa okubilokhu. Bona sizwisise ukuthi uJesu uyikhetha nini begodu njani inceku phezu kwayo yoke ipahlakhe, kutlhogeka
sazi izinto eembili: uza nini begodu ipahlakhe ihlanganisa ini.
16 UJesu uza nini? Ipendulo ifumaneka
15, 16. UJesu uyibeke nini inceku ethembekileko
phezu kwayo yoke ipahlakhe?
24
su bekathi: ‘Nekungenzeka inceku
ethembekileko nehlakaniphileko iziphathe kumbi iinceku ekunye nazo
ngeendlela ezibaliweko, ngilokho
ikosi ezokwenza neyibuyako.’ (Qala
noLukasi 12:45.) Nokho, isihlopha
senceku ethembekileko nehlakaniphileko siragele phambili siphapheme begodu sinikela ngokudla okungokomoya okunomsoco.
Abazalwana abazesiwekwaba
abasebenza ngobunye njengenceku ethembekileko bayalemuka
bona bazokulandisa eKosinabo ngendlela abatlhogomela ngayo iinsebenzi zayo. Isifiso esivela ehliziyweni sabazalwana abazesiwekwaba
kuzalisa umsebenzabo ngokwethembeka ukwenzela bona bezwe iKosabo neyithi ‘benze kuhle’ neyifikako emaswapheleni.
emongweni wendaba. Khumbula bona amavesi agadungileko nekakhuluma ngoJesu ‘njengozako,’ ibizweli liqalisele esikhathini uJesu akhupha isahlulelo ekupheleni kwephaseli.[4] (Mat. 24:30, 42, 44) Ngalokho, ‘ukuza’ nofana ‘ukufika’ ekukhulunywe
ngakho emfanekisweni wenceku ethembekileko kwenzeka hlangana neenhlupheko ezimbi.
17 ‘Ipahla [kaJesu] seyiyoke’ ihlanganisani? UJesu akhenge afake undaweni ebizweni
elithi “yoke” njengokungathi ipahlakhe zizinto ezisephasini kwaphela. Eqinisweni, uJesu unegunya elikhulu ezulwini. Wathi: “Nginikelwe woke amandla ezulwini nephasini.” (Mat. 28:18; Efe. 1:20-23) Nje ipahlakhe
ihlanganisa nomBuso kaMesiya, ebewusolo
ungewakhe kusukela ngo-1914 begodu uzowuhlanganyela nabalandeli bakhe abazesiweko.—IsAm. 11:15.
17. Ipahla kaJesu ihlanganisa ini?
ISITHALASOKULINDA
Nasesicabangela koke esesifunde ngakho, singaphetha ngokuthini? UJesu nekezako hlangana nesikhathi seenhlupheko ezimbi, uzokufumana bona inceku ethembekileko ngokuthembeka beyisolo inikela iinsebenzi ukudla okungokomoya ngesikhathi esifaneleko. Ngalokho uJesu uzokuthabela ukwenza ukubeka kwesibili—phezu kwayo yoke ipahlakhe. Labo abakha inceku ethembekileko bazokufumana ukubekwokhu nebafumana umvuzwabo wezulwini, wokuba
babusi kunye noKrestu.
19 Inga-kghani inceku ethembekileko ifumana umvuzo omkhulu ezulwini ukudlula boke abanye abazesiweko? Awa. Umvuzo othenjiswe isiqhema esincani ngokukhamba kwesikhathi ungahlanganyelwa nabanye. Ngokwesibonelo, cabangela lokho uJesu akutjho ebapostolini bakhe abathembekileko abayi-11 ebusuku obungaphambi kokufa kwakhe. (Funda uLukasi 22:28-30.) UJesu
wathembisa isiqhenyana samadodesi bona
silindelwe mvuzo omuhle ngebanga lokuthembeka kwaso. Sizokuhlanganyela naye egunyeni lobukhosi. Kodwana ngemva kweminyaka ethileko, watjengisa bona boke abazi144 000 bazokuhlala naye esihlalweni sobukhosi babuse kunye naye. (IsAm. 1:1; 3:21)
Ngokufanako, njengombana kutjengisiwe
kuMatewu 24:47, wathembisa bona isiqhenyana samadodeso—abazalwana abazesiweko abakha inceku ethembekileko—sizokube18
18. Kubayini uJesu azokuthabela ukubeka inceku
phezu kwayo yoke ipahlakhe?
Boke aba-144 000 bazokuhlanganyela noJesu
igunya elikhulu lezulwini
(Qala isigaba 19)
kwa phezu kwayo yoke ipahlakhe. Kwamambala, boke aba-144 000 bazokuhlanganyela igunya lakhe elikhulu ezulwini.—IsAm. 20:
4, 6.
20 Ngenceku ethembekileko nehlakaniphileko, uJesu ulandela umtlhala awubeka ngekhulu lokuthoma—ukondla abanengi ngezandla zabambalwa. UJesu wakhetha inceku ethembekileko le bona aqinisekise ukuthi abalandeli bakhe bamambala—kungakhathaliseki bona ngabazesiweko nanyana ngabezinye izimvu—bazokunikelwa ukudla okungokomoya okunzinzileko okufika
ngesikhathi esifanako hlangana nayo yoke
imihla yokuphela. Akhe sizimisele ukutjengisa ukuthokozela kwethu ngokubasekela ngokuthembeka abazalwana abazesiweko abakha inceku ethembekileko nehlakaniphileko.—Heb. 13:7, 17.
19. Inga-kghani inceku ethembekileko ifumana
umvuzo omkhulu ezulwini ukudlula boke abazesiweko? Hlathulula.
20. Kubayini uJesu abeka inceku ethembekileko, begodu yini ozimisele ukuyenza?
ISILUNGELELO:
(Kufuze sifundwe njengomtlolo waphasi eengabeni ezikhambisana naso.)
Isigaba 2: [1] Phambilini, uJesu walandisa
umfanekiso othi awufane nalo lapho aqalisela khona ‘encekwini’ ngokuthi ‘mphathi’
‘neensebenzini’ ngokuthi ‘ziinceku zayo.’
—Luk. 12:42-44.
JULAYI 15, 2013
Isigaba 6: [2] “Ukuza” kwakaKrestu (NgesiGirigi, erkho·mai) kuhlukile ‘kunokuba khona’ kwakhe (pa·rou·sia). Ukuba
khona kwakhe okungabonakaliko kuthoma
ngaphambi kokuza kwakhe ukuzokukhupha isahlulelo.
Isigaba 12: [3] Qala isihloko esithi ‘Nginani
Njalo Bekube Sikhathi Sokuphela’ kumagazini lo, amakhasi 10-12, iingaba 5-8.
Isigaba 16: [4] Qala isihloko esithi “Akhe
Usitjele Bona Izintwezi Zizokwenzeka Nini?”
kumagazini lo, amakhasi 7-8, iingaba
14-18.
25
Ilunga Elitjha LesiHlopha
EsiBusako
NgeLesithathu ekuseni, ngoSeptemba 5, 2012,
kwamenyezelwa emindenini yeBethel ese-United
States neCanada bona kungezelelwe ilunga elitjha
esiHlopheni esiBusako saboFakazi bakaJehova. Kusukela ngoSeptemba 1, 2012, uMark Sanderson wathoma ukukhonza esabelweneso.
Umzalwana uSanderson wakhulela eSan Diego,
eCalifornia, e-U.S.A., wakhuliswa babelethi bakhe abamaKrestu begodu wabhabhadiswa ngoFebherbari 9,
1975. Wathoma ukukhonza njengephayona eSaskatchewan, eCanada, ngoSeptemba 1, 1983. NgoDesemba 1990, wathweswa iziqu eklasini lekhomba leSikolo sokuBandulelwa iKonzo (nje esibizwa ngokuthi Sikolo seBhayibheli saBazalwana abangakaTjhadi)
e-United States. Ngo-Apreli 1991 umzalwana uSanderson wabekwa bona akhonze njengephayona elikhethekileko esihlengeleni seNewfoundland, eCanada.
Ngemva kobana akhonze njengomjaphethe wombonisi wesifunda, wamenywa bona abelilunga lomndeni weBethel yeCanada ngoFebherbari 1997. NgoNovemba 2000, wathunyelwa egatjeni le-United States,
lapho akhonza khona emnyangweni we-Hospital Information Services begodu ngokukhamba kwesikhathi
eMnyangweni weKonzo.
NgoSeptemba 2008, umzalwana uSanderson waya
eSikolweni samaLunga weKomidi yeGatja begodu
ngemva kwalokho webekwa njengelunga leKomidi yeGatja ePhilippines. NgoSeptemba 2010, wamenywa
bona abuyele e-United States, bona ayokhonza njengomsizi eKomidini yeKonzo yesiHlopha esiBusako.
Amalunga Wanje
WesiHlopha EsiBusako
Ereyini engemva, ukuthoma esinceleni
uye esidleni: D. H. Splane, A. Morris III,
D. M. Sanderson, G. W. Jackson,
M. S. Lett. Ereyini engaphambili,
ukuthoma esinceleni uye esidleni:
¨
S. F. Herd, G. Losch, G. H. Pierce.
Woke amalunga wesiHlopha
esiBusako amaKrestu azesiweko.
UMLANDO WOKUPHILA
Bengithoma ukutjhumayela ngedwa.
Bengithukwe kangangobana bekubethana
amadolo qobe nekufuze ngiye esimini.
Ebekwenza izinto zibe zimbi khulu
kukobana isimu leyo beyingatheli. Abanye
abantu bebavele babhoke ngobukhali
bebathusele ngokuthi bazongibeka
isandla. Ngenyanga yami yokuthoma
ngiliphayona, ngakhambisa incwajana
yinye tere!—Markus.
LOKHO kwenzeka ngo-1949, iminyaka engaphezu
kwa-60 edlulileko, kodwana indabami yathoma eminyakeni eminengi ngaphambi kwalokho. Ubaba, uHendrik, bekamlungisi wamanyathelo asebenza netonini eDonderen, ithreste elincani etlhagwini yeDrenthe, eNetherlands. Ngabelethelwa lapho ngo-1927, ngingowesine ebantwaneni abalikhomba. Indlu yekhaya beyingendleleni enethuli endaweni esemaphandleni. Abomakhelwana bethu abanengi gade babalimi, begodu bengiyithanda ipilo yemaplasini. Ngo-1947, nengineminyaka eli-19, ngezwa
iqiniso ngomunye wabomakhelwana bami, uTheunis Been. Ngikhumbula ukuthi bengingamthandisisi
nengithoma ukumbona, kodwana msinyana ngemva
kwePi yePhasi II, waba ngomunye waboFakazi bakaJehova, begodu ngatjheja ukuthi besekanobungani
khulu kunangaphambilini. Ukutjhuguluka kobuntu
bakhe kwangirara, ngalokho ngamlalela nekakhuluma nami ngesithembiso sakaZimu sephasi eliyipharadesi. Ngalamukela msinyana iqiniso, begodu kusukela mhlokho mina naye saba yirhara nomncamo.1
Ngathoma ukutjhumayela ngoMeyi 1948, kwathi
ngenyanga elandelako, ngoJuni 20, ngabhabhadiswa
emhlanganweni wesigodi e-Utrecht. NgoJanabari 1
1949, ngathoma ukuphayona begodu ngabelwa eBorculo, epumalanga yeNetherlands, lapho bekunebandla elincani khona. Bekufuze ngikhambe amakhilomithara ayi-130 ukufika lapho, ngalokho ngaqunta ukukhamba ngomlelenjanami. Ngacabanga ukuthi kuzongithatha ama-iri asi-6, kodwana ngebanga
Ukutjhisekela
Ukukhonza
UJehova
—Kungakhathaliseki
Ukuthi Kuphi
ILANDISWA
NGUMARKUS NOJANNY
HARTLIEF
1 Njengombana iminyaka ikhamba, ubaba, umma, udadwethu omkhulu, nabanakwethu ababili baba boFakazi.
JULAYI 15, 2013
27
lezulu elikhulu nomoya onamandla, kwangithatha
ama-iri ali-12, nanyana ngakhamba ngesitimela amakhilomithara ama-90 wokugcina! Emaswapheleni,
ebusuku bamhlokho, ngafika lapho ebengiya khona,
umuzi womndeni waboFakazi engahlala nabo nengiphayona endaweni leyo.
Ngeminyaka leyo yangemva kwepi, abantu bebanganazinto ezinengi. Mina benginesudu yinye nebhrugu linye kwaphela—isudu beyiyikulu khulu kanti ibhrugu lona lilifitjhani! Njengombana ngitjhwile
ekuthomeni, inyanga yokuthoma ngiseBorculo beyibudisi, kodwana uJehova wangibusisa ngeemfundo
zeBhayibheli ezinengi. Ngemva kweenyanga ezilithoba, ngabelwa e-Amsterdam.
UKUKHONZA NJENGESIBILI ESITJHADILEKO
UJanny: Umma waba nguFakazi ngo-1945 ngineminyaka eli-11 ubudala. Khonokho wabona ukuqakatheka kokutaditjha iBhayibheli nabantwabakhe,
kodwana ubaba bekaphikisana neqiniso, ngalokho
umma bekasifundisa ubaba nekangekho ekhaya.
Umhlangano wokuthoma engaya kiwo bekumhlangano wesigodi ebewubanjelwe e-The Hague ngo1950. Ngemva kweveke, ngaya emhlanganweni webandla kokuthoma eWolweni lomBuso langekhaya e-Assen (Drenthe). Ubaba wakwata wazala ipoto
bewangiqotha ekhaya. Umma wathi, “Uyazi ukuthi
ungahlalaphi.” Bengazi ukuthi utjho abanakwethu
nabodadwethu abangokomoya. Ekuthomeni ngayo-
UKUSUKA EMAPHANDLENI KUYA EDOROBHENI
Ngakhulela emaplasini, kodwana ngazifumana sengise-Amsterdam, idorobho elikhulu kunawo woke
eNetherlands. Ikonzo beyithela khulu lapho. Ngenyanga yokuthoma, ngakhambisa iincwadi ezinengi
ukudlula engazikhambisa eenyangeni ezilithoba ezidlulileko. Msinyana besengiraga iimfundo ezibunane kuya phezulu. Ngemva kokubekwa bona ngibe
yinceku yebandla (nje ebizwa ngokuthi mthintanisi
wesihlopha sabadala), ngafumana isabelo sokunikela ikulumo yami yenengi yokuthoma. Kimi, bekusisabelo esibudisi kwamanikelela leso, ngalokho ngathaba khulu nengabelwa kwelinye ibandla ngaphambi
kobana ngiyinikele. Bengingazi bona njengombana
iminyaka ikhamba, ngizokunikela iinkulumo ezingaphezu kwe-5 000!
NgoMeyi 1950, ngabelwa eHaarlem. Ngemva kwalokho, ngabelwa emsebenzini wokubhoda. Kwadlula amalanga amathathu ngingabunuki ubuthongo. Ngatjela uRobert Winkler, omunye wabazalwana ebebasebenza e-ofisini legatja, ukuthi bengizizwa
ngingafaneleki, kodwana wathi: “Mane uzalise amaphepha. Uzokufunda.” Msinyana ngemva kwalokho,
ngabandulwa inyanga yinye begodu ngathoma ukukhonza njengenceku (umbonisi) wesifunda. Ngathi
nengivakatjhele kwelinye ibandla, ngahlangana noJanny Taatgen, iphayona elitjha elizithabeleko elinethando elidephileko ngoJehova nomoya wokuzidela. Satjhada ngo-1955. Kodwana ngaphambi kobana
ngiragele phambili ngendabami, uJanny uzokuhlathulula ukuthi ube njani liphayona nokuthi sikhonze
njani ndawonye ngemva kokutjhada.
28
Phezulu: UMarkus (ongemaswapheleni kwesokudla)
atjhumayela endleleni e-Amsterdam ngo-1950
Phasi: UJanny (ongemaswapheleni kwesokudla)
aliphayona lesigiyani ngo-1952
Kwesokudla: Ngelanga lethu lomtjhado ngo-1955
kuhlala nomndeni waboFakazi abahlala eduze, kodwana ubaba bakasenza ukuphila kwami kube budisi, ngalokho ngathuthela ebandleni leDeventer (Overijssel), ebelikude ngamakhilomitha ama-95. Nanyana kunjalo, bengisesemncani, ngalokho ubaba waba
semrarweni nebasemagunyeni emphakathini ngokungiqotha kwakhe ekhaya. Ngebanga lalokho, wathi
kimi ngingabuyela ekhaya. Nanyana kunjalo ubaba
akhenge alamukele iqiniso, emaswapheleni wangivumela bona ngiye kiyo yoke imihlangano begodu
ngiyokutjhumayela.
Msinyana ngemva kokubuyela ekhaya, umma wagula khulu begodu kwafuze ngenze yoke imisebenzi yekhaya. Naphezu kwalokho, ngaragela phambi-
li ngithuthuka ngokomoya begodu ngabhabhadiswa
ngo-1951 nengineminyaka eli-17. Ngo-1952, ngemva
kobana uMma alulamile ekuguleni, ngakhonza iinyanga eembili njengephayona lesigiyani nabodade abathathu abamaphayona. Besihlala esikepeni esiyindlu
begodu sitjhumayele emadorobheni amabili eDrenthe. Ngo-1953 ngaba liphayona lesikhathi esizeleko. Ngemva komnyaka, umbonisi wesifunda osesemutjha wavakatjhela ibandla lethu. BekunguMarkus.
Satjhada ngoMeyi 1955, ngombana sacabanga bona
singakhonza uJehova ngcono njengesibili.—UmTj. 4:
9-12.
UMarkus: Ngemva komtjhadwethu, ekuthomeni sabelwa ukuyokukhonza njengamaphayona eVeendam (Groningen). Besihlala ekamurweni elincani
elingamedwa pheze ngamamitha amabili aphindwe
kathathu. Ngitjho nanyana kunjalo, uJanny wenza
ikamuro laba lihle begodu laba yindawo efuthumeleko. Qobe ebusuku, bekufuze sitjhidise itafulethu neentulo ezimbili ezincani ukwenzela bona sikghone
ukulalisa umbhedethu webodeni.
Ngemva kweenyanga ezisithandathu, samenyelwa
emsebenzini wokubhoda eBelgium. Ngo-1955, bekunabarhuweleli abangaba zi-4 000 enarheni leyo. Kwanje inanelo selibuyelelwe kasithandathu! EFlanders,
etlhagwini yeBelgium, abantu bakhona bakhuluma
ilimi elifanako neleNetherlands. Nokho, indlela abantu beBelgium abakhuluma ngayo ihlukile, ngalokho
bekufuze sihlule imikhawulo yelimi.
UJanny: Umsebenzi wokubhoda utlhoga umoya
wokuzidela kwamambala. Besivakatjhela amabandla
ngeemlelenjanethu begodu sihlala emizini yabanakwethu nabodade. Ngombana besinganayo indawethu nesisuka kelinye ibandla, besihlala bekube ngoMvulo, siye ebandleni elilandelako ngeLesibili ekuseni. Kodwana besisolo siqala ikonzwethu njengesibusiso esivela kuJehova.
UMarkus: Ekuthomeni besingabazi abazalwana
nabodade emabadleni, kodwana bebanomusa begodu bangenisa iinkhambi. (Heb. 13:2, ftn.) Eminyakaneni, savakatjhela woke amabandla akhuluma isiDatjhi eBelgium iinkhathi ezinengi. Lokhu kwasilethela iimbusiso ezinengi. Ngokwesibonelo, sakghona
ukwazi pheze boke abazalwana nabodade esifundeni sesiDutch, begodu basithanda khulu. Sibone amakhulu wabatjha bakhulela ekuvuthweni ngokwenyama nangokomoya begodu bazinikela kuJehova,
29
ngokubeka iinkareko zomBuso qangi ekuphileni
kwabo. Kulithabo lamambala ukubona abanengi
babo bakhonza uJehova ngokwethembeka ekonzweni yesikhathi esizeleko. (3 Jwa. 4) ‘Ukukhuthazana
ekukholweni’ kwenza kwaba lula ngathi ukuragela phambili ngehliziyo yoke ezabelweni zethu.—Rom.
1:12.
ISITJHIJILO ESIKHULU NESIBUSISO SAMAMBALA
UMarkus: Kusukela ngelanga esatjhada ngalo,
saba nesifiso sokuya esiKolweni seGiliyadi. Qobe
langa, besifunda isiNgisi okunganani i-awara linye.
Nokho, bekungasilula ukufunda isiNgisi encwadini,
ngalokho saqunta ukuya e-England hlangana nevakatjho lethu bona siphrakthise nesilapho. Ekugcineni, ngo-1963 safumana imvilobhu evela emzimkhulu weBrooklyn. Beyineencwadi eembili, enye kungeyami enye kungekaJanny. Incwadami beyingimema
bona ngiye eklasini letjhumi leGiliyadi. Isifundwesi besidzimelela ekubanduleni abazalwana nokubanikela iinqophiso zehlangano. Ngalokho ebafundini aba-100 ebamenyelwa eklasineli, aba-82 bekubazalwana.
UJanny: Encwadini engayifumana ngelangelo, bangibawa bona ngikucabangele ngomthandazo bona
ngizokukghona na ukuhlala eBelgium uMarkus nekaye eGiliyadi. Ekuthomeni ngadana khulu. Kubonakala ngasuthi imizamwami yokufikelela abantu
khenge uJehova ayibusise. Nanyana kunjalo, ngazikhumbuza ngomnqopho wesiKolo seGiliyadi—kusiza labo abeze esikolweni bona benze umsebenzi
wokutjhumayela iindaba ezihle ephasini mazombe.
Ngavuma ukusala begodu ngabelwa ukuyokukhonza
njengephayona elikhethekileko edorobheni leBelgian Ghent no-Anna noMaria Colpaert, amaphayona
amabili akhethekileko anokuhlangabezanwe nakho.
UMarkus: Ngombana bekufuze ngithuthukise isiNgisi sami, ngamenywa bona ngiye eBrooklyn iinyanga ezihlanu ngaphambi kobana kuthome isikolo.
Ngasebenza emnyangweni weKonzo newokuThumela iincwadi. Ukukhonza emzimkhulu nokusiza ekulungiseleleni ukukhambisa iincwadi ziye e-Asia,
e-Europe, neSouth America kwangenza ngabutjheja
khulu ubudlelwana bephasi loke. Ngakhumbula ngokukhethekileko uMzalwana A. H. Macmillan, ogade
ali-pilgrim (umbonisi obhodako) obekasebenza ngesikhathi sakaMzalwana u Russell. Bekamdala ngesi-
30
khatheso begodu angezwa endlebeni, nanyana kunjalo waya kiyo yoke imihlangano yebandla ngokuthembeka. Lokho kwangenza ngaba nokwazisa okudephileko begodu kwangifundisa bona akukafuzi sibuthathe lula ubudlelwana bethu bobuKrestu.—Heb.
10:24, 25.
UJanny: SinoMarkus besitlolelana iincwadi kanengi ngeveke. Besihlulukelana khulu! Nokho, uMarkus bekayithabela ibandulo ebekayifumana eGiliyadi, begodu bengifumana ithabo lamambala ekonzwenami. Ngesikhathi uMarkus abuya e-United States,
bengiraga iimfundo zeBhayibheli ezi-17! Ngokuqinisekileko ukuhlukaniswa iinyanga ezi-15 bekubudisi
khulu, kodwana ngabona ukuthi uJehova wasibusisa
ngokuzidela esakwenzako. Ngelanga uMarkus abuya ngalo, isiphaphamtjhini sariyada ngama-iri ambalwa, emaswapheleni nekafikako, salila emahlombe
womunye nomunye. Kusukela mhlokho, asihlukani.
UKUTHOKOZELA NANYANA NGILIPHI ILUNGELO
LEKONZO
UMarkus: Nengibuya eGiliyadi ngoDisemba 1964,
sabelwa ukuyokhonza eBethel. Nanyana besingazi ngesikhatheso, leso bekungekhe kube sisabelo
sethu sasafuthi. Ngemva kweenyanga eentathu kwaISITHALASOKULINDA
“Besikholelwa ngokuqinileko ukuthi
akukaqakatheki ukuthi
sikhonzaphi namkha kuliphi ilungelo, kodwana
kunalokho, ukuthi ngubani esimkhonzako”
phela, sabelwa emsebenzini wesigodi eFlanders. Lokha u-Aalzen no-Els Wiegersma bathunyelwa bona
babe ziinthunywa zevangeli eBelgium, babelwa
emsebenzini wesigodi, thina sabuyela eBethel, ngakhonza eMnyangweni Wekonzo. Kusukela ngo-1968
kuya ku-1980, isabelo sethu satjhentjha kanengi hlangana kokukhonza eBethel nokukhonza emsebenzini wokubhoda. Emaswapheleni, kusukela ngo-1980
kuya ku-2005, ngakhonza godu njengombonisi wesigodi.
Nanyana isabelo sethu besihlala sitjhuguluka, zange silikhohlwe iqiniso lokuthi sinikele ngokuphila kwethu bona sikhonze uJehova ngomphefumulo
woke. Besisithabela kwamambala esinye nesinye isabelo esisifumanako, siqiniseka bona umnqopho welinye nelinye itjhentjho ekonzwenethu kuthuthukisa
iinkareko zomBuso.
UJanny: Ngalithabela ngokukhethekileko ilungelo lokuphekelela uMarkus eBrooklyn ngo-1977 nePatterson ngo-1997 nekayokufumana ifundo bandulo
engeziweko njengelunga leKomidi yeGatja.
UJEHOVA UYAZAZI IINTLHOGO ZETHU
UMarkus: Ngo-1982, uJanny wahlinzwa kodwana walulama. Ngemva kweminyaka eemthathu, ibaJULAYI 15, 2013
ndla leLouvain ngomusa lasinikela ifledzi elingaphezu kweWolo lomBuso lalo. Kokuthoma ngemva kweminyaka ema-30, saba nendawana ethi thina. NgeLesibili, nesibhincela ukukhambela ibandla, bekutlhogeka ngiye phasi naphezulu iintebhisi ezi-54 amahlandla ambalwa ukwehlisa umthwalo wethu! Ngokuthabisako, ngo-2002 kwenziwa amalungiselelo wokobana indlwethu ibe phasi. Ngemva kokuhlanganisa
iminyaka ema-78, sabelwa ukuba maphayona akhethekileko edorobheni leLokeren. Sithabe khulu bona
sisengakhonza ngalendlela begodu sisakghona ukuya esimini qobe langa.
UJanny: Nesihlanganisa iminyakethu sobabili sesikonzweni yesikhathi esizeleko ingaphezu kwe-120!
Sizibonele mathupha ukuba liqiniso kwesithembiso
sakaJehova sokuthi ‘angekhe asitjhiye’ nokuthi nasimkhonza ngokuthembeka, angekhe ‘siswele litho.’
—Heb. 13:5; Dut. 2:7.
UMarkus: Nesisesebatjha, sazinikela kuJehova.
Azange sizifunele izinto ezikulu. Besilokhu sizimisele ukwamukela nanyana ngisiphi isabelo esinikelwa
sona ngombana besikholelwa ngokuqinileko ukuthi
akukaqakatheki ukuthi sikhonzaphi namkha kuliphi
ilungelo, kodwana kunalokho, ukuthi ngubani esimkhonzako.
31
“Qala Isithombe!”
s
n
o
Ungadawnloda
umagazini lo nezinye
iincwadi simahla
ku-www.jw.org/nr
p
na ngesithombe ngasinye, litjho bona sihlangana njani nesifundo nokobana sibathinta njani ngokomuntu mathupha. Kobunye ubujamo, kunikezwa isaziso emagameni akhambisana nesithombe ahlobanisa
isithombeso nesigaba esithileko. Kezinye iinthombe,
umragi angakhetha bona ngisiphi isigaba ekungaba kuhle ukucoca ngesithombe ngasinye kiso. Ngendlela le, boke bazokuzuza ngokuzeleko kokwenziweko ukusiza umfundi abe nesithombengqondo seemfundo ezifumaneka eliZwini lakaZimu.
Omunye umzalwana wayibeka ngendlela le, “Ngemva kokufunda isihloko esitlolwe kuhle iinthombe zingezelela ubumnandi.”
Godu ungafunda
i-New World
Translation
ku-Inthanethi
Vakatjhela
ku-www.jw.org/nr
namkha skena
ikhowudi le
w13 07/15-NBL
130328
Wawatjho kangakhi amezwi la kuwe namtjhana
kwabanye nawuvula ISithalasokulinda esitjha? Iinthombe nemigwalo emihle eyenziwe ngobuthakgha ifakwe ngehloso. Ziinsiza kufundisa ezisenza sicabange
begodu zithinte amazizo. Zingaba lisizo ngokukhethekileko nasilungiselela begodu sihlanganyela esifundweni se-Sithalasokulinda.
Ngokwesibonelo, cabanga bona kubayini isithombe
esisekuthomeni kwesihloko ngasinye esifundwako sikhethelwe isihlokweso. Sitjengisani? Sihlobana njani
nesihloko nofana umtlolo isihloko esisekelwe kiwo?
Kwesinye nesinye isithombe, cabanga bona sihlobana njani nesihloko okucocwa ngaso nepilo yakho mathupha.
Umragi wesiFundo se-Sithalasokulinda uzokufuna
ukunikela ibandla ithuba lokobana liveze lobubodlha-

Podobné dokumenty

KHUYINI Kwamambala OKUFUNDISWA YIBHAYIBHILI?

KHUYINI Kwamambala OKUFUNDISWA YIBHAYIBHILI? ˛ Amakhasi-24-5: WHO photo by Edouard Boubat ˛ Amakhasi-88-9: Explosion: Based on USAF photo; child: Based on WHO photo by W. Cutting

Více

Leták 3+1 Proti drogám - Občanské sdružení Cestou vůle

Leták 3+1 Proti drogám - Občanské sdružení Cestou vůle Sako so naopravnimen: so pěstinel hegaruvel, so bikenel he avreske dochudel e marihuana he aver droga, šaj avel potrestnen:šaj les hoj počinla a šaj les phanden andre 18 roky, he andro vyjimečno pr...

Více

“Akunasikhubekiso” Kulabo Abathanda UJehova Ingabe

“Akunasikhubekiso” Kulabo Abathanda UJehova Ingabe umuntu esefinyelele ukuvuthwa okungokomoya futhi kwenzeka kanjani? Lesi sihloko sizokusiza ukuba uphendule le mibuzo. Lo magazini awuthengiswa. Uyingxenye yomsebenzi wokufundisa ngeBhayibheli owenz...

Více